Viking Line’i riskantsed manöövrid Ahvenamaal

Viking Line’i parvlaeva Amorella põhjapuutest tekkinud avariiolukord tekitas segaduse lasti päästekuludega. Foto: LEHTIKUVA/via REUTERS

• Transpordifirmade üllatuseks nõuti enne veokite tagastamist päästetasu.
• Postimehe uudise järgi ulatus summa ühe reka ja veose eest kokku 54 000 euroni.
• Küsimus veokite päästetasust on seekord puhtalt juriidiline.

Iga päev pärast Viking Line’i parvlaeva Amorella põhjapuudet Ahvenamaa saarestikus eelmisel pühapäeval toob juurde uusi küsimusi nii avarii põhjuste kui ka järgnenud päästeoperatsiooni ja selle kulude katmise kohta.

Esmalt karile sõitnud ja seejärel lähedal asuva Järsö saare juures madalale juhitud Viking Line’i parvlaev Amorella jõudis kolmapäeva õhtul pukseerimisfirma Alfons Håkansi pukserite trosside otsas Långnäsi sadamasse. Reisijad olid laevalt evakueeritud avariipäeva õhtul. Kolmapäeval sõidutasid Viking Line’i töötajad laevalt maha ka pardal olnud ligi 50 veoautot ja 40 sõiduautot. Sõidukite võtmed olid Amorella töötajad kogunud enda kätte pühapäeval enne autojuhtide maale toimetamist.

Päästetasu üle 50 tuhande euro ühe auto eest

Isiklikud sõiduautod ja laevale jäänud pagas tagastati omanikele kohe, kuid veoautod pandi kinnisesse parklasse. Transpordifirmade üllatuseks nõuti enne veokite tagastamist omanikele päästetasu või garantiid selle maksmise kohta. Postimehe kolmapäevaõhtuse uudise järgi ulatus summa ühe reka ja veose eest kokku 54 000 euroni. Viking Line’i kommunikatsioonijuht Johanna Boijer küsimusele päästetasu nõudmise kohta neljapäeva varahommikul sisulist vastust ei andnud, vaid soovitas helistada pukseerimisfirmasse.

Pukserifirma Alfons Håkans juht Joakim Håkans vastas telefonis, et firma viis Amorella päästmise operatsiooni läbi Viking Line’i sõlmitud lepingu alusel. Täpsustava küsimuse peale, kas päästeoperatsiooni aluseks oli hädaabikutsung või leping, kõne katkes ning saabus SMS, milles Håkans kirjutas, et side on halb, ja palus saata meili. Hetk hiljem saabus Alfons Håkansilt pressiteade, milles selgitati, et pukseerimistööd on osa Viking Line’i ja Alfons Håkansi vahel sõlmitud merepäästelepingust, mis katab ka lasti päästmise.

«Mereseaduse kohaselt tuleb päästetava laeva kohta anda garantii, mis puudutab ka lasti. Tavaliselt annab garantii lasti omaniku kindlustusfirma,» selgitas pressiteade ja lisas, et seni ei ole ükski osaline võtnud vastutust kogu lasti eest, mistõttu tuleb välja selgitada iga veoki ja koorma omanikud ning koguda neilt eraldi päästetasu. Ligi 50 veoki kohta kogunenuks niimoodi kaks ja pool miljonit eurot. Vedajatele, kelle kindlustusleping merepäästeteenust ei kata, on 50 000 eurot suur summa. Ka kindlustuskatte olemasolul jääb transpordiettevõtte kanda märkimisväärne summa omavastutuse näol.

Postimehe sekkumine tõi muutuse

Varsti pärast katkenud telefonikõnet Håkansiga saabus firmalt järgmine SMS, mis viitas kodulehel alfonshakans.fi avaldatud uuele pressiteatele. Selles seisis, et Viking Line on siiski võtnud vastutuse lasti päästetasude eest ning kõik veokid vabastatakse sadamast. Mis oli see, mis Vikingi meelemuutuse põhjustas, ja millisele summale pukserifirmale tagatis anti, ei olnud enam võimalik teada saada. Johanna Boijerilt saabus automaatvastus, et ta on uuesti kättesaadav alles esmaspäeval, 28. septembril. Ka Alfons Håkans ei vastanud meili teel saadetud küsimustele päästeteenuse hinna ja asjaolude kohta. Seega jääb lahtiseks, et kui laeval olnud ligi 50 veoki päästmise proportsionaalne maksumus olnuks 2,5 miljonit eurot, siis kui palju maksis kogu Amorella päästmise operatsioon.

Küsimus veokite päästetasust on seekord puhtalt juriidiline. Kõik autod olid laeva autotekil ja nende päästmiseks polnud vaja teha eraldi pingutust. Amorella päevapikkusest trossi otsas lohistamisest tegi otseülekande koguni Soome riigitelevisioon Yle. Koos laevaga jõudsid sadamasse ka autotekil olnud sõidukid. Nagu selgitasid mereõiguseksperdid ja Eesti laevafirmade esindajad, tekib lastiomanikel proportsionaalne kohustus katta päästekulud juhul, kui kuulutatakse välja vääramatust jõust tingitud üldavarii. Amorella laevateelt kõrvale kaldumise põhjust ei ole Soome õnnetusteuurimise keskus OTKES veel avaldanud, mistõttu ei saa hinnata, kas tegemist oli vääramatu jõu, inimliku eksituse või tehnilise rikkega.

Kindlustustingimused tuleb üle vaadata

Tallinkil on sõlmitud laevaomaniku vastutuskindlustus maailma suurimas laevaomanike vastastikuse kindlustamise klubis Gard, mis katab laevaomaniku seadusest tuleneva vastutuse täies ulatuses kuni kahe miljardi dollarini. Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link selgitas, et reisijate sõiduautod loetakse Ateena konventsiooni järgi reisijate pagasiks ja nende eest mingit päästetasu ei nõuta. «Küll aga peaks kindlustused üle vaatama kaubavedajad, sest lastile ja selle vedamiseks kasutatavatele veoautodele ja treileritele võib üld­avarii korral laieneda kaubandusliku meresõidu koodeksi ja York-Antwerpeni reeglite järgi kohustus osaleda päästekulude katmises proportsionaalselt oma vara väärtusega,» soovitas Link.

Kihnu Veeteede juht Andres Laasma ütles, et kuna firma osutab parvlaevateenust riigi tellimusel, siis nende reisijad võimalike päästeteenuste kulude pärast muretsema ei pea.

«Tellijal oli hanketingimustes nõudmine, et vedajal peab olema rahvusvaheline kindlustus, mis hüvitab õnnetuse korral ka kolmandate osaliste isiku- ja lastikahjud. Merevedudes lähtutakse sageli vanadest regulatsioonidest, näiteks Haagi-Visby reeglitest. Meil on vastutus kolmandate isikute ja lasti kaitseks kindlustatud seltsis P&I Clubs,» selgitas Laasma.