Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Uuring: rahva elektriohutusalane käitumine jätab soovida

Copy
Mõisavahe korrusmajas puhkes laupäeval tulekahju, milles said kannatada ka ümberkaudsed korterid. Inimesed põlengus viga ei saanud.
Mõisavahe korrusmajas puhkes laupäeval tulekahju, milles said kannatada ka ümberkaudsed korterid. Inimesed põlengus viga ei saanud. Foto: Lugeja foto

Uuringufirma Nielseni tänavuse uuringu põhjal on vaid igal kolmandal Eesti elanikul kodus vähemalt üks tulekustutusvahend ja vaid pool vastanutest tõmbab pikemaks ajaks kodust lahkudes seadmed elektrivõrgust välja, lausa 59 protsenti vastanutest tunnistas aga, et kodus pole kunagi käinud elektrik elektrisüsteemi kontrollimas.

Tänavu on Eestis süttinud 12 hoonet elektriseadmete vale kasutamise tõttu, 45 põlengut said alguse elektriseadmete rikkest ning 104 põhjuseks oli rike hoone elektrisüsteemis, mis tähendab, et eestimaalaste suhtumine elektriohutusse on puudulik, teatas Eesti Energia.

Päästeameti andmeil on tänavu elektrist alguse saanud juba 164 hoonetulekahju, mis sunnib alanud küttehooajal taas meelde tuletama elektriga seotud ohte. Eesti Energia Eesti turu juht Jaak Jõgi pani kõigile südamele, et järgmiste traagiliste tulekahjude ärahoidmiseks tuleb igaühel veenduda, kas kodune elektrisüsteem on ohutu kasutada või kas on märgata ohtlikke olukordi, mis võivad viia suuremate õnnetusteni. Tema sõnul on sageli ohuallikaks vananenud elektrisüsteemid, pikendusjuhtmed või niinimetatud vargapesad, millega üritatakse töös hoida võimsaid elektriseadmeid.

Päästeameti andmeil on tänavu elektrist alguse saanud juba 164 hoonetulekahju, mis sunnib alanud küttehooajal taas meelde tuletama elektriga seotud ohte.
Päästeameti andmeil on tänavu elektrist alguse saanud juba 164 hoonetulekahju, mis sunnib alanud küttehooajal taas meelde tuletama elektriga seotud ohte. Foto: Päästeamet

«Enne elektripuhurite ja -radiaatorite kasutuselevõttu tuleb tähelepanu pöörata kogu elektrisüsteemi seisundile. Vanemates hoonetes võib elektrisüsteem olla ajale jalgu jäänud ning juhtmestik ei pruugi olla mõeldud kaasaegsete seadmete suurt võimsust läbi laskma. Kui juhtmestiku läbilaskevõime pole kuigi suur, tekib ülekoormuse ja ülekuumenemise oht ning halvimal juhul võib aset leida põleng,» selgitas Jõgi.

«Kuitahes hoolikas ka ei ole, kõiki õnnetusi ennetada ei õnnestu ning meie jaoks on murettekitav ka fakt, et ligi pool Eesti kodudest on kindlustamata. See tähendab, et ilma kindlustuskaitseta tuleb õnnetusjuhtumi korral kulud ise katta, mis võib paljudele üle jõu käia. Hoonetulekahjude keskmine rahaline kahju oli mullu 12 590 eurot,» lisas Jõgi.

Kui juhtmestiku läbilaskevõime pole kuigi suur, tekib ülekoormuse ja ülekuumenemise oht ning halvimal juhul võib aset leida põleng.
Kui juhtmestiku läbilaskevõime pole kuigi suur, tekib ülekoormuse ja ülekuumenemise oht ning halvimal juhul võib aset leida põleng. Foto: Uuringufirma Nielsen

Soovitus on elektrikütte kasutuselevõtu vajaduse ootamatul tekkimisel kutsuda elektrisüsteemi üle vaatama asjatundlik spetsialist, kes annab nõu ning teeb vajalikud elektritööd turvaliselt ning läbimõeldult.

«Kõik elektrisüsteemid vananevad ajas, seega on korraline ülevaatus igal juhul õigustatud. Lisaks tuleb ka igapäevaselt käituda elektriga ohutult, hoolitseda tulekustutusvahendite olemasolu eest ning täiendava südamerahu saamiseks võiks oma kodu kahjude vastu kindlustada,» märkis Jõgi.

Tagasi üles