Kuigi septembri keskel mitmel pool Venemaal peetud kohalikel valimistel säilitas Ühtne Venemaa pea kõikjal oma juhtpositsiooni, pole nende ülekaal enam kuigi suur ning paljudes piirkondades tuleb neil edukama valitsemise nimel astuda eri poliitiliste jõududega koalitsiooni. See sai muuhulgas selgeks ka Komi Vabariigis, kus lisaks ilmnes hääletuskastide juures selgelt rahvuslik ja ökoloogiline suundumus.
Komimaa riigipeaks valiti eesti juurtega viroloog (6)
Samas jäi valimisaktiivsus Komis väga madalaks, ulatudes vaid 30 protsendi juurde.
Lisaks kohaliku seadusandliku kogu ja kohalike omavalituste volikogude valimistele valiti Komi Vabariigis ka riigipead, kelleks sai oodatult eesti juurtega Omski oblastist pärit viroloog Vladimir Uiba, kes kogus 73,2 protsenti häältest. Seni oli Uiba Putini otsusega määratud riigipea kohusetäitjaks, sest kevadel astus tagasi Covid-19 tõkestamisega hätta jäänud Sergei Gaplikov.
Riigijuhi valimisest märksa põnevamaks osutusid riiginõukogu valimised: 30 saadikukohast 15 valiti parteinimekirjade järgi ja ülejäänud 15 ühemandaadilistes nimekirjades.
Edukaimaks osutus Ühtse Venemaa nimekiri, mis kogus 28,6 protsenti häältest ehk kuus mandaati. Neile järgnesid kommunistlik partei 14,8 protsendiga häältest ja liberaaldemokraatlik partei 14,5 protsendiga. Mõlemad jõud said riiginõukogus kolm mandaati. Ühe koha napsasid endale Roheline Alternatiiv, Rodina (Kodumaa) ja Õiglane Venemaa. Kokku ületasid viieprotsendise valimiskünnise rekordiliselt kuus parteid.
Ühemandaadilistes ringkondades võitis Ühtne Venemaa 15 ringkonnast 14 ehk kaotati vaid ühes ringkonnas.
Nii ongi Komi Vabariigi parlamendi 30 saadikust 20 Ühtse Venemaa esindajad, mis teiste Vene Föderatsiooni haldusüksustega võrreldes on kõige nõrgem tulemus.
Rahvuslike kommunistide tähelend