Marek Strandberg: ja valgus saigi!

Lääne-Austraalias on maha pandud selline raadioastronoomiline antenn, millega on püütud 3–6 meetri pikkuseid raadiolaineid. Need lained pärinevad ajast, kui maailma ilmus esimene valgus. Nüüd on põhjust seda mõõtmist korrata erinevast raadioprügist veel puhtamas kohas – Kuu tagaküljel. Foto: Wikimedia Commons

Üle universumi pimeda ajastu laotuva koidiku kuma ülesvõtte eest võib saada Nobeli preemia, arvab kosmoloog ja osakestefüüsik Andi Hektor, kellega vestles Postimehe tehnoloogiatoimetaja Marek Strandberg.

Mõne nädala eest kajastasime Postimehes uudist NASA poolt patenteeritud kosmilisest «kiviheitemasinast», millega katapulteerida kosmosemasinaid Kuu orbiidile. Tegemist oligi uudse trajektooriga, mille abil suurema kosmosemasina selga «istutatud» väiksemaid aparaate saab edasi Kuu poole suunata. (Milline näeb välja Maalt Kuule, väikese vahetõukega, kulgemist kirjeldav ning selle rakendamise ainuõigust kaitsev patent, saab vaadata siit.)