/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/09/25/13369658t1h1517.jpg)
Eestis hakatakse põhjavee uurimise projekti raames kaardistama allikaid, kuna praegu on ligi kümnest tuhandest allikast kaardistatud 1500 ning kõigi kvaliteedis ei saa kindel olla, vahendas ERRi uudisteportaal.
Teadlased tundmatust allikast joogivett võtta ei soovita
Eesti ja Läti koostöös on käimas põhjavee uurimise projekt WaterAct, mille raames on teadlastel koostöös elanikega plaan kaardistada Eesti allikaid. Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi tundmatust allikast suurtes kogustes vett tarbida ei soovita: «Kui juua üks-kaks liitrit, siis see tervisele midagi hullu võibolla ei tee. Aga kui inimene käib püsivalt allikal, kui võtta pudelitega vett ja seda regulaarselt kasutada, siis ma soovitan enne uurida, milline see allikavee kvaliteet praegu on.»
Kuigi allikate kaitseks on kehtestatud piiranguvööndid, ei pruugi see Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse juhataja Jaanus Terasmaa hinnangul tagada seda, et inimtegevuse tagajärjel reostus allikasse ei jõua ning ka allikavett turundava ettevõtte Lavi Vesi juht Tiiu Mölder on teadlaste seisukohaga nõus.
«Ma kardan seda, mida tehakse Eesti loodusega, kes mida välja mõtleb, kuidas seda maad hakata kaevandama ja sealt seest midagi otsima,» tõdes Mölder ja lisas, et ühe põlvkonna jooksul rikutakse maakihid ära ja see vesi, mida mujal maailmas väga hinnatakse ja taga otsitakse, kaob meil ära.
Eestis on praegu kaardistatud üle 1500 allika, kuid teadlaste hinnangul võib nende arv ületada 10 000 piiri.