Andrus Karnau: vihakõne ja sõnavabadus

Andrus Karnau. Foto: Sander Ilvest

Sõnavabadus ei tähenda, et sõnu võib kasutada alandamiseks, häbimärgistamiseks ja haiget tegemiseks, kirjutab kolumnist Andrus Karnau.

Eesti poliitikud ja arvamusliidrid kasutavad vihakõne kriminaliseerimise vastu võideldes kohatuid näiteid. Rahvast hirmutatakse näiteks sellega, et sõnavabadus kaob ja isegi piiblit ei tohi enam tsiteerida. See pole nii. Eestis on kombeks suure suuga rääkida vähemuste õigustest viisil, mis paneb need kahtluse alla. Näiteks arutelu traditsioonilise perekonna kui põhiseaduses kaitset vajava institutsiooni üle lükkab vihma käest räästa alla kõik inimesed, kelle elu ei ole piibellikul eeskujul korraldatud.

EELK peapiiskop Urmas Viilma ilmselt ei saa ise arugi, kui palju ebakindlust ta külvab, kui kirjutab: «Mida teha kooseluseadusega, on juba järgmiste koalitsioonilepingute küsimus. Kõnekäänd «hundid söönud, lambad terved» sobib kogu teema kokkuvõtteks hästi.» («Rahvahääletus kui rahvaküsitlus», ERR, 24. september).