Eesti õigeusklikud hakkavad lihavõtteid tähistama vana kalendri järgi

Õigeusukirikus on kombeks tuua ülestõusmispühadel kirikusse värvitud mune ja kulitši, et neid õnnistatks. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Mullu otsustas Konstantinoopolile alluv Eesti õigeusu kirik, et kõik Eesti kogudused, ka Setumaa omad, tähistavad jõule uue kalendri ning ülestõusmispühi ja suurt paastu vana kalendri järgi.

Mullusel täiskogul võttis kirik vastu otsuse, et kõik Eesti territooriumil olevad kogudused, sealhulgas ka Setumaal asuvad ning eesti ja vene segakogudused, tähistavad ülestõusmispühi ja suurt paastu Juliuse kalendri järgi, rääkis Eesti-Aposteliku Õigeusu Kiriku Värska ja Saatse koguduste preester Sakarias Leppik.

See otsus langetati, kuna emakirik Konstantinoopolis ning valdav osa kirikutest (peale Soome) tähistab Lepiku sõnul ülestõusmispühi ainult vana ehk Julianuse kalendri järgi. «Kuna eesti kogudused pidid minema vana kalendri peale, olles seni harjunud uue kalendri järgi ülestõusmispühi pidama, siis sellele kompromissiks, need kogudused, mis tähistasid jõule vana kalendri kohaselt, tähistasid viimaseid jõule uue kalendri järgi,» selgitas Leppik.

Preestri sõnul võttis selle kompromissi saavutamine aega. «Aga kirikus sellised asjad võtavadki aega, kuna tegu on konventsioonidega, väga pikaajaliselt väljakujunenud traditsioonidega,» sõnas Leppik. Lisades, et tegelikult võttis kirikukogu selle otsuse üksmeelselt vastu.

«Vaatame tõele silma, ega õigeusu kirik ei ole mingi muuseum. See tähendab seda, et kui Eesti Vabariik, kes elab Gregoriuse kalendri alusel, peab pühi asutustes, koolides, siis oleks üpris kurioosne kui see õige pea nii ei oleks juhtunud.