Tõnis Oja: kui hunt lõpuks tuli

Tõnis Oja. Foto: Postimees

Varsti pärast eelmist finantskriisi, kui sellest oli juba toibutud ning majanduskasv taas kiirenemas, hakkasid paljud kohalikud analüütikud, ökonomistid ja finantsspetsialistid uut kriisi ootama. Ebakindlust tekitas suurriikide keskpankade ebakonventsionaalne rahapoliitika ehk teisisõnu rahatrükk, mis paisutas keskpankade bilansi kriisieelse tasemega võrreldes mitmekordseks.

Eriti suureks muutus hirm eelseisva kriisi ees alates 2016. aasta lõpust, mil nii Eestis kui ka kogu maailmas hakkas majanduskasv kiirenema ja meil hakati eelseisvast kriisist üha laialdasemalt rääkima. Postimehe ja BNSi tellitud Kantar Emori 2018. aasta novembris tehtud küsitlusest selgus, et majanduskriis on eestlaste kolme suurima hirmu seas.

Aga kui kriis ükskord tuli, ei juhtunudki nii nagu rahvajutus, et pärast karjapoisi korduvalt hõigatud nalja, et hunt tuleb, ei pannud tema päris hoiatust enam keegi tähele.

Meil oli vastupidi. Kui koroonakriis tuli, ehmuti väga ära – mõned ennustasid, et poolaasta majanduslangus tuleb 25 protsenti, mõni võrdles kriisi tagajärgi sõjaajaga.