Eesti teed karjuvad raha järele

TREV2 juhataja ning Eesti Raudtee nõukogu esimees Sven Pertens seisab koos tee-ehitajatega valiku ees: kas liikuda edasi või jõuda ummikusse? Foto: Eero Vabamägi

Teedeehitusfirma TREV2 juhatuse esimehe ja Eesti Raudtee nõukogu esimehe Sven Pertensi sõnul on teede aastatepikkune riiklik alarahastamine viinud olukorra kriitilisse madalseisu ning Eesti teed lausa karjuvad raha järele.

Maanteeameti tellimusel Teede Tehnokeskuse tehtud analüüs näitab, et teehoidu on aastate kaupa alarahastatud suurusjärgus 700 miljonit eurot. Mida see teede jaoks tähendab?

Teede korrashoiu ja seisundi taseme säilitamise mõttes oleme jõudnud kriitilisse madalseisu. Et täita 2020.–2023. aasta teehoiu kava, tuleks iga aasta panna teedesse paarsada miljonit juurde. Kui hoiame praegust olukorda, siis kasvab investeeringuvõlg ehk uute teede ehitamiseks vajaminev ja puuduolev raha kolme aastaga 2,2 miljardi euroni.

Kas võlg tekkis pärast seda, kui kütuseaktsiis ja teed lahutati? 2015. aastal muudeti seadust, et tekitada eelarvesse n-ö vaba raha.

Jah, kahtlemata on siin seos kütuseaktsiisist lahutamisega olemas. Eesti riik on kahetsusväärselt käitunud rehepapi kombel ja tõlgendanud teehoidu nii, et mitte maksta ise 75 protsenti aktsiisist, vaid arvestada euroraha sinna sisse. Teeseadus kaotas kehtivuse 2015. aastal ja sellest ajast alates riigipoolne rahastamine kahanes. Investeerimisvõlg kasvab 100–150 miljonit eurot aastas.