Tormiga võib ka tuulevaikus valitseda

Tormiga võib valitseda tuulevaikus, seega torm ei tähenda, et on tingimata hästi tugev tuul. Foto: Küllike Rooväli

Läinud nädala ilmajutus rääkisin tormidest, kuid keskendusin eeskätt magnettormidele. Nädala eest oli Eestis torm, mis pidi suve lõpetama, aga näib, et nii siiski pole. Selle nn viimase tormiga kerkis esile segadus: sisemaa elanikud imestasid, kus on torm. Ometigi, torm kattis kogu Eesti, aga ei väljendunud kõikjal ühtmoodi. Seetõttu püüan seda küsimust selgitada.

Tormiga võib valitseda tuulevaikus, seega torm ei tähenda, et on tingimata hästi tugev tuul. Üks näide on magnettorm, kui tajutavat õhu liikumist ei pruugi üldse olla. Teine variant on tormi kese, mis on intensiivsetes orkaanides nn silmana esindatud – rahuliku ja ilusa ilma oaas. Üks tuttav Bermudalt rääkis, et kui orkaan Paulette läks üle saare, siis keskme saabudes ilm selgines ja oli imeilus ilm, kuid samal ajal valitses erakordselt tugev torm – 2. kategooria orkaan. Kokkuvõtlikult on torm ikkagi atmosfäärihäiritus, millega võib kaasneda tugev tuul, aga mitte tingimata.

Atlandi ookeani orkaanihooaeg on pretsedenditu: mitte kunagi teadaolevalt ei ole niisuguses tempos troopilisi tsükloneid tekkinud. See ületab 2005. a hüper­aktiivset hooaega. Siiski on suurem osa neist võrdlemisi nõrgad. Üks troopiline torm tekkis ka Vahemerel, tabades Kreekat. Eriti tõsiselt sai räsida Kefalonia saar. See torm nimetati Jaanuseks (kreeka k Ιανός) – see on medikaan ehk eriline tormi tüüp, mis meenutab troopilisi tsükloneid, kuid selle üle siiski vaieldakse, kas on tegu polaartsükloni või troopikatsükloniga. Mõlemal juhul fronte ehk õhumasside vastasseise ei ole ja torm saab oma energia tõusvatest õhuvooludest, mis tekitavad rünksajupilvi.

Saksamaa ilmateenistuse kaart, kus on näha Bermuudat räsinud orkaani troopilise tormina. Foto: Kuvatõmmis

Tüüpiline troopikatsüklon tekib kuumade vete kohal – vesi peaks vähemalt 26 kraadi soe olema. Sellised tingimused on tavaliselt troopikas ehk pöörijoonte vahel. Ka septembri keskpaiga medikaan Jaanus tekkis kuumade vete kohal, sest Vahemere vesi oli ligi 30 kraadi soe.

Aga osa medikaane tekib märksa jahedamates tingimustes: veetemperatuur on alla 20 kraadi, õhk veelgi jahedam. Seetõttu ei oldagi üksmeelel, millist tüüpi tormiga on tegu. Ka Atlandi ookeanil tekib medikaane, kuid neid nimetatakse siiski teisiti – orkaanideks või troopilisteks tormideks, näitena orkaan Pablo 2019. aasta oktoobri teises pooles Assooride lähedal. Miks medikaan? Sest veetemperatuur on madal, alla 26 kraadi ja õhumass jahe, nii et saavad tekkida tugevad tõusvad õhuvoolud, mis panevad aluse sellisele tormile.

Polaartsüklon on haruldast tüüpi torm enamasti Arktikas, kui jäävaba vee kohal on väga külm õhumass, nii et õhuga võrreldes soe niiskus kerkib vee kohalt üles ja loob vägeva tormi. Läänemerel on teada üks polaartsüklon, mis tekkis 2012. aasta veebruaris: vesi oli jäävaba, aga õhk kuni –35 kraadi.

Eestis troopilisi tsükloneid ei ole, aga nende jäänused võivad siiski siiamaile jõuda. Seda on uurinud Tarmo Tanilsoo.

Meie ilma mõjutavad vägevad tormid, mis tegutsevad küll Norra merel, küll Läänemere lõunaosa kohal, aga toovad meile südasuvise soojuse. Õhusoe kerkib koguni 24 kraadini.