Enamasti võetakse koduveini valmistamine ette põhjusel, et veiniks sobivat toorainet on nii palju, et muidu läheks see tõenäoliselt raisku. Kuigi kõige levinum tooraine on õunad, muud puuviljad või marjad, valmib oskaja käe all suurepärane koduvein ka rabarberist, võilillest, meest või uuele partiile ette jäävatest vanadest moosidest ja mahladest.
Veinitegu pakub maitsmis- ja avastamisrõõmu
Just ülemäärasest õunasaagist innustatuna võttis aastaid tagasi oma esimese veiniteo ette Valgejõe Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Huvi ja õnnestumised viisid koduveinitarvikute hulgimüügiga tegeleva OÜ Veinivilla asutamiseni 2010. aastal, viis aastat hiljem jõudsid veinisõprade lauale Valgejõel toodetud kodumaised puuvilja- ja marjaveinid. Samas võetakse vastu turismigruppe ja tehakse veinikoolitusi. Teadmisi ja kogemusi jagab perenaine lugejatega raamatutes „Koduveini aabits” ning „Kodused siidrid ja vahuveinid”.
Teooria kaudu praktikani
Kel teadmisi veiniteost napib, aga huvi on, peakski alustama endale veiniteo protsessi selgeks tegemisest. „Raamatuid on piisavalt, internetist leiab lihtsa vaevaga palju infot. Kindlasti jagavad meelsasti oma teadmisi kogenud meistridki, aga päris algtõdede õppimine võiks jääda ikka huvilise enda vaevaks,” arvas Kuuler, kes on ühtlasi Eesti koduveinikonkursi eestvedaja.