Sel aastal valmib Eesti riigieelarve teisiti

Eestis on riigieelarvet ikka tehtud suuresti nii, nagu üks korralik inimene, näiteks taluperemees oma rahaasju plaanib. Kõigepealt tuleb vaadata, kui palju on raha ehk siis tulusid, seejärel saab hakata väljaminekuid kavandama, alustades nendest, millest kuidagi mööda ei pääse, ja jõudes lõpuks nende kuludeni, mida võiks ka teha. Vähemalt sellise mulje on siiani kõik Eesti valitsused püüdnud jätta, ka nendel aastatel, kui eelarve tulude prognoos hiljem tegeliku elu proovile ülemäära hästi pole vastu pidanud.

Sel aastal valmib eelarve teisiti. Koroonaviiruse puhang on maksukeskkonda tunduvalt muutnud ja vähendanud riigi tulupoolt. Kokku prognoosib rahandusministeerium valitsussektori järgmise aasta tulude ja kulude vaheks 1,7 miljardit eurot, veidi vähem kui sel aastal. Erandlik on, et suur osa tekkinud puudujäägist on tuleval aastal nagu tänavugi kaetud laenurahaga. Iga seitsmes euro meie eelarvest on laenatud ja jääb edaspidi riigi bilanssi kui kohustus. Nii madalate intressimääradega keskkonnas paistab see mõistlik.

Langust veavad kaudsed maksud

Rahandusministeeriumi baas­stsenaariumi järgi kahaneb Eesti majandus tänavu 5,5 protsenti ja kasvab järgmisel aastal 4,5 protsenti. Valitsussektori puudujääk ulatub järgmisel aastal kuue protsendini SKTst. Üldine põhimõte eelarve koostamisel peab silmas, et kriisi ajal riigi kulusid ei kärbita, toetamaks majandust ja vältimaks doominoefekti.