Merilin Aruvee: hea eesti keele oskuse tagab kool tervikuna

Merilin Aruvee. Foto: TLÜ

Emakeeleoskus üldises tähenduses pole vaid eesti keele õpetajate pärusmaa, vaid selle teadlikult arendamine peaks toimuma igas õppeaines, kirjutab Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse lektor ja eesti keele õpetaja õppekava kuraator Merilin Aruvee.

Nädala eest Postimehes ilmunud artiklis «Kas minister armastab eesti kooli?» (15.09) rõhutab Maarja Vaino muu hulgas eesti keele tähtsust teiste ainete toetajana ja avaldab muret eesti keele rolli pärast võõrkeelte kõrval. Need mõtted tõukavad keeleoskuse teemat avardama.

Eelmisel aastal astus eesti ­keele õpetaja erialale pikaaegse kogemusega inglise keele õpetaja põhjusel, et üha sagedamini põrkub ta tundides olukorraga, kus inglise sõna eesti keelde tõlkides ei tea õpilased selle tähendust.

Nii mõtles kogenud pedagoog, et milleks õpetada võõrkeelt, kui omagi enam ei tunta. Mis seal salata, inglise keel on tänapäeva laste kasvukeskkonna osa. Olen käinud praktikatunnis, kus eesti keele tunnis kasutati pealkirjamalli ­tutvustamisel ingliskeelset teksti, sest 6. klassi õpilastele oli tarvis selgitada eesti ja inglise ortograafia erinevust.