Kuidas saada jagu liigeseprobleemidest?

Individuaalselt valmistatud lahas pöidlale ja sõrmele. Foto: Erakogu.

Liigesehaigused jagunevad laias laastus kaheks: rahulikult kulgev artroos ja ägedamad põletikulised haigused. Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst Eve Sooba räägib, et mitmesugused harjutused aitavad haiguste puhul liigese liikuvust säilitada ja parandada, liigest ümbritsevaid lihaseid tugevdada ning igapäevast tegevus- ja kõnnivõimet parandada.

Artroos tekib liigeste kulumise tagajärjel. Peale eaga seotud kulumise võivad selle tekkes rolli mängida ka anatoomilised muutused ja traumad, mille tõttu saab üks liiges suurema koormuse.

Näiteks x- või o-põlvsus ning liigeste üliliikuvus ehk hüpermobiilsus tingivad arsti sõnul asendeid või muutusi, mis võivad põlveliigesel mõne serva kiiremat kulumist soodustada. Samuti võivad artroosi tekkel olla teguriks kunagised traumad või selja skolioos, mistõttu toetub inimene veidi rohkem ühele jalale ja ka koormus liigestele jaguneb ebaühtlaselt.

«Seepärast on tähtis ­nende muu­tuste korral või kui on varem olnud radikuliiti hakata keha teadlikult treenima, et vaagen, tuharapiirkond, jalad ja selg oleksid vastupidavad, et ka erinevus jalgadega maha toetumisel ei koormaks liiga põlve, puusa või labajalga,» ütleb Sooba.

Arsti sõnutsi on tihti vaja treenida rohkem kui vaid ühte liigest, mis on haige. Näiteks jala­liigestes tekkinud probleemide puhul tuleb vahel treenida ka tuharaid, kõhtu ja selga. «Artroosi korral soovitame ka liigse kehakaaluga tegeleda: kui kaal langeb, siis valu väheneb, sest liigne surve näiteks põlvedele on kohe väiksem. Soovitame ka igapäevast aktiivsust, sest artroosi korral vähendab igapäevane kõndimine, võimlemine valusid ja kaudselt tugevdab lihaseid ja liigeseid,» märgib Sooba.

«Mulle tundub, et õlg jääb haigeks sagedamini siis, kui on olnud trauma või kui on olnud ülekoormus ja sundasendid tööl. Seda ei ole küll tõestatud kirjanduses, aga tegelikult näen rasket õlaartroosi ja kaelahaigusi rohkem ka rühihäirete korral, näiteks tugevalt kühmus ülaseljaga inimestel,» lisab Sooba.