REGIONAALARENG ⟩ Kristi Grišakov: väikelinnadel tekib julgus tunnistada kahanemist

Kristi Grišakov Foto: Andres Raudjalg

Iga uus investeering elukeskkonda – uus detailplaneering, uus avalik hoone, infrastruktuuri või avaliku ruumi kaasajastamine – peab põhinema selgel asukohaotsusel ja -teadmisel, kirjutab urbanist-linnaplaneerija Kristi Grišakov.

Kõik Eesti maakonnad peale Harjumaa on kahanemas. Eesti linnad ainuvaldavalt kahanevad. Kahanemine on pikaajaline ja struktuurne probleem, mis on kerkinud paljude omavalitsuste päevakorda.

Seda tõukab tagant mitme muutuse koosmõju: ettevõtete ja tootmise kolimine soodsamatesse asukohtadesse, suurlinnastumine ehk elanike kolimine Harjumaale, samuti rahvastiku vananemine ning madal iive, mis kõik süvendavad rahvaarvu kahanemist. Statistikaameti prognoosi järgi elab 2040. aastaks Ida-Virumaal, Järvamaal, Valgamaal ja Jõgevamaal kolmandiku võrra vähem rahvast. Kahanemine võib olla pikaajaline ja paratamatu, aga reaktsioon sellele ei tohiks olla vagur ja alistuv, vaid aktiivne ja kohanev.