Vakants ülemkohtus muudab USA valimisvõitluse ärevaks

Ruth Bader Ginsburgi nimetas 1993. aastal USA ülemkohtusse toonane demokraadist president Bill Clinton. Pildil Ginsburg kolm aastat tagasi. Foto: JONATHAN ERNST/Reuters/Scanpix

«Minu palavaim soov on, et mind ei asendataks enne, kui uus president on ametisse nimetatud.» Just sellise avalduse dikteeris NPRi andmeil eelmisel reedel 87-aastaselt surnud USA ülemkohtu kohtunik Ruth Bader Ginsburg kõigest mõni päev varem, kui tundis jõudu hääbuvat, oma lapselapsele Clara Sperale.

Küsimus liberaalse kohtuniku järeltulijast ning tema koha võimalik täitmine veel enne presidendivalimisi on pannud kihama nii demokraatide kui ka vabariiklaste leeri.

Liberaalid ja mõõdukad ameeriklased pelgavad, et vabariiklased suruvad kiiresti läbi kandidaadi, kelle mõjul jääb ülemkohus aastakümneteks konservatiivide kontrolli alla, samas kui konservatiivsed õigusaktivistid ja evangeelsete kristlaste ühendused loodavad seda kaalukaussi kallutada enne demokraadi Joe Bideni võimalikku võitu 3. novembril peetavatel valimistel.

«Meie rahvas on kaotanud ajaloolise tähtsusega kohtuniku,» lausus ülemkohtu esimees John Roberts avalduses, milles USA kõrgeim kohus teatas Ginsburgi surmast metastaatilise kõhunäärmevähi tüsistuste tagajärjel. «Meie ülemkohtus oleme kaotanud armsa kolleegi. Täna me leiname, aga kindlustundega, et tulevased põlved mäletavad Ruth Bader Ginsburgi sellisena, nagu meie teda tundsime, väsimatu ja otsusekindla õigluse eest võitlejana.»