Juhtkiri: viirused tungivad peale

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Nädavahetusel tõusis haigestumine järsku
• Haigena tööl käivad inimesed on probleemiks
• Ka leebena tunduvad haigused võivad ohtlikud olla

See nädalavahetus tõi koroonarindelt ettevaatlikuks tegevaid sõnumeid – laupäeval teatati 61st ööpäeva jooksul nakatunud inimesest, pühapäeval 50st. Need arvud on umbes kaks korda suuremad kui varasematel päevadel. Samuti tõusis nakkuskordaja 100 000 elaniku kohta üle 30 (eilse seisuga oli see 30,78).

Terviseameti sõnul on järgmised kolm nädalat haiguse leviku poolest kõige kriitilisemad. Praegu on veel kolded kontrolli all ja varjatud levikut Eestis ei ole, kuid olukord võib kiiresti muutuda, kui inimesed on hoolimatud. Seetõttu soovitatakse ka kõik erapeod ja kogunemised praegu ära jätta ning 3–4 nädala möödudes olukorda uuesti hinnata.

Nädalavahetuse suurt nakatujate arvu kommenteerides ütles terviseameti juht Mari-Anne Härma, et eriti just Tallinnas on murekohaks haigena tööl käivad inimesed. Eks ta nii ole, et Covid-19 pole ainus tõbi maailmas ja sügiseti hakkavad levima ka muud sarnaste sümptomitega haigused. Seetõttu on küllap nii mõnigi leidnud end mõttelt, et väike nohu või nõrkus ei ole ehk veel koroonaviirus, ja ikkagi tööle läinud.

Selline mõtteviis toobki kurja karja. Tuleb ikka ja jälle üle korrata, et iga väiksemagi haigusnähu puhul oleks tarvis igaks juhuks kohe koroonat kahtlustada ja võtta ühendust oma perearstiga, kes olukorda hindab ja edasised juhised annab. Aga mis veelgi tähtsam – praegune koroonakogemus võiks lõpuks murda arvamuse, nagu oleks ükstapuha mis haiguse puhul kergete ja veel talutavate sümptomite korral tööle minemine okei. Kui aga töölt puudumine pole kuidagiviisi mõeldav, tuleks kindlasti kanda maski.

Koroonaviirusega samal ajal võib inimene nakatuda ka teistesse hingamisteede haigustesse. Selline võimalik kombinatsioon võib ka muidu tervele inimesele paras katsumus olla.

Mõnel pool on arvatud, et praegune viiruselaine on kevadisest leebem. Kinnitust selle kohta veel ei ole, aga isegi kui lood niiviisi on, ei tähenda see, et tohiks enda ja teiste tervise suhtes hoolimatult käituda. Ka «leebemad» haigused võivad olla väga ohtlikud. Inimene ei pruugi alati teada, et mõnel tema töökaaslasel on näiteks immuunpuudulikkus või mõni muu krooniline haigus, mistõttu igasugune kokkupuude mistahes nakkushaigusega võib neile saatuslikuks saada. Näiteks ka gripiga, mida Eestis pole sel sügisel küll veel tuvastatud, kuid ega see tulemata jää.

Reedeses Postimehe otsesaates rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin, kes pani kõigile südamele, et sel sügisel inimesed end kindlasti ka gripi vastu vaktsineeriksid. Eriti murelikuks teeb üks Märtini mainitud tõsiasi – nimelt on teadusuuringud näidanud, et koroonaviirusega samal ajal võib inimene nakatuda ka teistesse hingamisteede haigustesse. Selline võimalik kombinatsioon võib ka muidu tervele inimesele paras katsumus olla.

Paanikaks pole kindla peale põhjust, mõistlikuks ettevaatlikkuseks aga küll. Viirused on osa meie reaalsusest, millest koroonakriisi tõttu veelgi teadlikumaks saime. Ülerahvastatud maailmas tuleb nii vanade kui küllap ka uute viirustega tulevikuski osata koos elada. Seetõttu on praegu hea aeg õppida hoolima endast ja teistest ning kuulata seda, mida terviseamet ja teised teadjamad inimesed ütlevad ja soovitavad.