Luik Balti riikide kaitsekoostööst: oleme olnud edukamad koostöös soomlastega

Balti Keti mälestusüritus Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaalis. Foto on illustratiivne. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Riigikaitse arengukava on jalgupidi eelnevates arengukavades ja juba ostetud võimekuste kaasajastamises ning järgmisel aastal näiteks ostetakse 30 miljoni euro eest rakette kümme aastat tagasi soetatud lühimaa õhutõrjesüsteemile Mistral, vahendas reedel ETV uudistesaade «Aktuaalne kaamera».

Oluline on olemasolevate radarite täiustamine ja uute hankimine.

«Koos USA-ga tegeleme teist tüüpi radarite temaatikaga - need on seotud õhutõrjega. Samuti vaatame võimalusi, mis puudutavad mereradareid, mis otsivad merelt sõjalaevu,» selgitas kaitseminister Jüri Luik.

Hankimine oleks mõistlik koostöös naabrite, eelkõige Läti ja Leeduga, sest vajadused on võrreldavad. Koos on hangitud lihtsaid asju, näiteks laskemoona. Leedulastel on keskmaa õhutõrjeraketid olemas, lätlastel keskmaa tankitõrje. Saab näha, kui hästi õnnestub laevastike ühine uuendamine, sest kolme riigi miinilaevad on kümnendi lõpuks vananenud.

«Me oleme tihtipeale proovinud ka leida mingite tehnoloogiliste lahenduste puhul Balti koostööd. Aga ma pean tunnistama, et me oleme olnud edukamad koostöös soomlastega,» sõnas Luik.

Suured võimekused maksavad nii palju, et neist osade soetamiseks kahest protsendist SKT-st võib-olla ei piisagi. Riigikaitsekomisjoni liige, erukindral Ants Laaneots kinnitas, et neid on tarvis, sest idanaabril on siinkandis ründevõimekus suur.

«Kaliningradi oblastis on täielikult sõjaaja koosseisus mehitatud merejalaväebrigaad, mis on usinalt harjutanud meredessante. Tõepoolest, see on võib-olla isegi kuritegelik, kui me ei lahenda ära rannakaitseküsimust,» ütles Laaneots.

Laaneots kritiseeris hoopis meie sõjaaja koosseisu vähendamist 42 000 liikmelt 25 000 2013. aastal. Tema võrdleb Soome ja Eesti sõjaaja koosseisu pärast Krimmi sündmusi.

«Kui enne oli vahekord neljakordne relvajõudude suuruse vahel sõja ajal, kui see tõesti juhtub, siis nüüd on see 13-kordne,» ütles ta.

Laaneots ütles, et inimestest meil puudust pole - ajateenistuse on läbinud 60 000 reservväelast. Luik märkis aga, et neist on abi ainult siis, kui neil on soomus, side, laskemoon ja taristu.