Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072
Saada vihje

Ukraina kogukonda häirib venestamine (5)

Copy
Katja Novak, Lvivis eesti keele selgeks õppinud ja nüüd Eestis elav tõlk ja ukraina kogukonna aktivist.
Katja Novak, Lvivis eesti keele selgeks õppinud ja nüüd Eestis elav tõlk ja ukraina kogukonna aktivist. Foto: Tairo Lutter

Ukrainlased on suuruselt teine rahvusvähemus Eestis ning nad soovivad, et neid ei aetaks segi suurima, venelaste kogukonnaga. Kuigi paljud ukrainlased on ka Eesti venekeelsed, ei ole nad venemeelsed, nagu kinnitavad Ukraina kogukonna üks liiderid Vira Konõk ja alles aasta tagasi Ukrainast tulnud ja seal eesti keele selgeks õppinud Katja Novak.

Eesti Ukrainlaste Kongress saatis 16. septembril riigikogu kultuurikomisjonile, Eesti riigiasutustele ja meediaühendustele pöördumise. Selles öeldakse, et Eesti venekeelsetes massiteabevahendites kasutatakse ukrainlaste suhtes diskrimineerivat retoorikat. Mainitud on Delfi, Postimehe ja ERRi venekeelseid väljaandeid ja telekanalit ETV+. «Sellised artiklid alandavad ukrainlaste väärikust ning loovad ukrainlastele, muuhulgas töömigrantidele, negatiivset imagot Eesti ühiskonnas. Sõnaühendeid «ukrainlased» või «ukraina töömigrandid» kasutatakse sageli tahtlikult selliste artiklite pealkirjades, mis puudutavad mitte ainult ukrainlasi, vaid ka teisi etnilisi gruppe; kuid negatiivselt rõhutatakse nimelt ukrainlasi,» seisab pöördumises. Ühe värvikama näitena toob Eesti Ukrainlaste Kongressi esimehe Vira Konõki allkirjastatud kiri venekeelse Delfi pealkirja «Hirmsam corona-viirusest: ukrainlased tõid Eestisse leetrid».

Seejuures on ukrainlased venelaste järel suuruselt teine vähemusrahvus Eestis. Venemaa sõjaline rünnak sundis paljud inimesed kodumaalt lahkuma ning eestiukrainlaste arvukus on kogukonna juhtide hinnangul alates 2014. aastast kasvanud meilgi 23 000-lt 40 000-le. Nüüd aga kogevad nad valusalt omal nahal, et paradoksaalselt jätkub venestamine 29 aastat pärast «rahvaste sõpruse» impeeriumi kokkuvarisemist ka demokraatlikus Eesti Vabariigis.

Tagasi üles