Naljapäeva, 1. aprilli eelõhtul hakkas levima Piirideta Ajakirjanike teade, et Türkmenistani võimud keelasid sõna «koroonaviirus» kasutamise ära. Kuigi infovabaduse eest seisev ühendus selgitas hiljem, et tegu pole siiski mitte keelu, vaid meedia enesetsensuuriga, eitab Aşgabat viiruse levikut riigis praeguseni – olgugi et haiglad Türkmenistanis on ülekoormatud kopsupõletikku põdevate ja sellesse massiliselt surevate inimestega.
Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv
«Ma kuulen aina rohkem ja rohkem surevatest inimestest,» rääkis The Diplomatile välismaal õppiv turkmeen, keda ajakiri nimetab turvakaalutlustel Suleimaniks. «Ma lähen oma Instagrami voogu vaatama ja pole olnud ainsatki päeva, kui ma seda kerides ei näeks, et keegi on kaotanud sugulasi. Vanavanemad, isa, tädi ja onu…»
Suleiman ise kaotas tädi, kes oli töötanud õena. Juulis tekkisid tal palavik ja hingamisraskused ning kadus maitsetaju – tavalised Covid-19 sümptomid.
Päeval, mil tädi haiglasse viidi, helistas ema Suleimanile ja palus tal rahulikuks jääda. «Sa tahtsid, et annaksin teada, kui midagi juhtub: ma ei tunne ise ka ühtegi lõhna ega maitset,» meenutas noormees ema sõnu. Suleimani emal rohkem sümptomeid ei ilmnenudki, kuid tema tädi suri.
Lisaks kümmekonnale Okeaania saareriigile on maailmas veel kaks maad, kus nende enda väitel pole diagnoositud ühtegi Covid-19sse haigestumist: Türkmenistani kõrval ka Põhja-Korea.
Juttu ei usuta enam ammu
Arvestades, et Türkmenistani naaberriikides Iraanis ja Afganistanis tuvastati esimesed juhtumid veebruaris ning lähikonnas asuvad Kasahstan, Kõrgõzstan ja Usbekistan teatasid Covid-19sse haigestunutest märtsis, olid eksperdid juba aprilli alguses veendunud, et jutt viirusvabadusest pole tõsi.