Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad

Jimi Hendrix Foto: HANDOUT/REUTERS

Omamoodi huvitav, et pole veel tehtud filmi või kirjutatud romaani Jimi Hendrixi viimastest elupäevadest. Kui režissöör Gus Van Santi filmis «Last Days» näeme Kurt Cobainil põhinevat karakterit maakodus maailma eest varju otsimas ja sihitult ringi uitamas (läheb sara juurde, vaatab sara uksest sisse, otsustab mitte sarra siseneda, sulgeb ukse), võib Hendrixi viimast nädalat kujutleda umbes samasuguse sihitusena, ehkki plaane oli tal välises mõttes justkui rohkem ja asupaigaks ka 70ndate alguse London – linn, mis selleks ajaks oli muutunud võrreldes eelmise kümnendi tipphetkedega natuke koltunumaks.

Hendrix leiti 18. septembri hommikul oma pruudi, saksa iluuisutaja Monika Dannemanni Notting Hilli hotellitoas okse sisse lämbununa. Surma põhjuseks märgiti ääri-veeri barbituraatide üledoos, aga kuna surma asjaolud olid siiski kuidagi kahtlased, jäeti lõplik otsus lahtiseks. See on muidugi andnud põhjust ka mitmesugusteks vandenõuteooriateks, nagu kuulsate inimeste surmad ikka annavad. Kord sõitsin Tallinna trammis ja kuulsin pealt kahe poisi vestlust. Üks poiss oli täiesti kindel, et Tupac, Michael Jackson ja vist ka Elvis elavad, ja ta esitas selle tõestuseks hoogsalt tõendeid. Täiesti võimalik, et elavad isegi koos. Teine poiss kuulas teda vaikides ja polnud hästi aru saada, kas teda üldse huvitas see jutt.