Maailma halvimad pantvangid

Fredrik Backman, «Ärevil inimesed». Foto: Raamat

Lugemishuvilisi siduvates sotsiaalmeediakanalites on viimaste nädalate moeröögatuseks olnud loetud romaanidele kuivade, emotsioonitute ja maksimaalselt igavate lühikokkuvõtete kirjutamine. Fredrik Backmani «Ärevil inimesed» võiks kokku võtta järgmiselt: pantvangikriisiga lõppenud ebaõnnestunud pangarööv, röövlit ei tabata. Kuid kas «Ärevil inimesed» ikka on lugu pangaröövist või pantvangikriisist?

Vana-aasta eelviimane päev. Unine Rootsi väikelinn. Oma eluga puntras olev 39-aastane «keegi» peab oma muredele kiiremaks lahenduseks pangaröövi. Puuduv summa pole suur, 6500 krooni (umbes 625 eurot). Ta teeb röövitava panga valikul arvukalt valesid otsuseid: sularahata kontor; nipsakas teller; vale põgenemistee ja nii satubki röövel kinnisvarabüroo Koht korteri­esitlusele. Korraga on ebaõnnestunud röövist saanud pantvangikriis. Röövli ebaõnn jätkub ka siin, talle on juhtunud «maailma halvimad» pantvangid.

Kurjategija tabamisega peavad tegelema isast ja pojast koosnev politseiniketandem, Jim ja Jack. Stockholmist saabuv abivägi jääb liiklusummikusse. Ebatavalisse situatsiooni sattunud Jim ja Jack alustavad loo lahendamist guugeldades: «Kuidas lahendada pantvangikriisi?» Asja uurimisel tekitavad politseinikes ärevust nii leitud joonistus, millel on kujutatud põder, konn ja ahv, kui ka trepikojas vedelev kast jõulutuledega. Ja tagatipuks – kuhu kadus röövel? Kui veel lisada juurde politseinike omavahelised suhted, probleemid ja mured, siis saab kokku põhjamaade krimile omaste komponentidega, veidi kummalise krimikomöödia.