Ratas tervitab komisjoni uut kliimaeesmärki: kasvuhoonegaaside vähendamine senises tempos ei olnud piisav

Peaminister Jüri Ratas Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Komisjon tuli välja ettepanekuga tõsta ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40 protsendilt 55 peale. Eesti peaministri Jüri Ratase sõnul on see samm õiges suunas, sest varasem eesmärk ei olnud piisav.

Ratase hinnangul aitab ambitsioonikam vahe-eesmärk jõuda kergemini ka lõppjaama. «See on oluline, et Euroopa saaks sujuvamas tempos liikuda kliimaneutraalsuse eesmärgini aastaks 2050. Senine kasvuhoonegaaside vähendamise kiirus planeedi ülekuumenemise vältimiseks ei ole piisav. Samuti oleks sel juhul pärast 2030. aastat kliimaneutraalsuse saavutamine väga keeruline.»

Peaministri sõnul on natuke juba kliimaeesmärkide saavutamiseks tehtud, kuid suurem osa tööst seisab alles ees. «Kliima määrab meie tuleviku ja kliimamuutuste tagajärgedega võitlemiseks on meil tarvis tegutseda targalt juba praegu. Vaatame tulevikku eesmärgiga tagada nii praeguste kui ka tulevastele põlvkondade heaolu. Meil kõigil vaja on viia läbi muutusi keskkonna-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas. Oleme sellel teel juba mitu sammu astunud, aga teha on samuti palju. Kõige selle keskmes on muidugi meie inimesed, kellele loome töökohti ning tagame ka tulevikus kaasaegse ja elamisväärse elukeskkonna.»

Ratas kinnitab, et Eesti on komisjoni pakutud eesmärgist nagunii ees. «Eesti on juba praegu üks ambitsioonikamaid riike ELis ja oleme võtnud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 protsendi võrra. Kui Euroopa tõstab oma eesmärki ja suunab sinna rohkem ressursse, siis toetab see ka meid. See kasvataks kindlasti nõudlust uute tehnoloogiliste lahenduste järele, mis loovad ettevõtetele, sealhulgas Eesti ettevõtetele, uusi võimalusi.»

Samas tõdes peaminister, et osadele riikidele ei saa uus eemärk olema kerge. «Läbirääkimised ja lahenduste otsimine, kuidas ELi-üleselt 55 protsendi täitmiseni jõuda, seisavad alles ees. Meie jaoks on oluline, et arvesse võetaks riikide eripärasid ja senist sõltuvust fossiilkütustest. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele peab olema õiglane.»

Peaminister kinnitas, et ka Eestil on üleminekutoetusest saada märkimisväärne summa. «Kliimaneutraalsuse poole liikumisel on väga oluline, et järgmisest ELi eelarvest ning taaskäivitamise kava vahenditest on Eestil keskkonna- ja kliimamõju vähendavateks tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot. Selle hulgas on ka õiglase ülemineku fondi 340 miljonit, mis on oluliseks toeks eelkõige Ida-Virumaale. ELi tugi annab võimaluse muuta Eesti majandus konkurentsivõimelisemaks ja vähendada oluliselt meie kasvuhoonegaaside heidet, mis on inimese kohta arvestatuna endiselt üks suurimaid ELis.»