Haridustöötajad soovivad alustada riigiga palgaläbirääkimisi

Tahvel, foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu / Postimees

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi valitsusele ettepaneku alustada palgaläbirääkimistega ja jätkata tööd kõige suurema eesmärgi nimel ehk tagada Eesti õpetajatele keskmine töötasu, mis on võrdne teiste kõrgharidusega spetsialistide töötasuga.

Haridustöötajad tõdevad, et käimas on Eesti 2021. aasta eelarve läbirääkimised ja 2021-2024 eelarvestrateegia (RES) koostamine ja arutelud, mille käigus pannakse paika riigi rahalised prioriteedid järgmiseks neljaks aastaks.

Eesti kõige esinduslikuma õpetajate organisatsiooni esimees ja õpetaja Reemo Voltri sõnul võib öelda, et palgaläbirääkimistega mitte ei alustata vaid jätkatakse. Jätkatakse tööd, mida on tehtud juba aastaid. EHL on teinud aastast aastasse valitsusele ettepanekuid leida vahendeid õpetajatele konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks ja lahendust eesootavale katastroofile, mis on tingitud asjaoludest, et 40 protsenti Eesti õpetajast soovib lähima viia aasta jooksul ametist lahkuda.

«Õpetajate palgaläbirääkimised pole ainuüksi läbirääkimised töötasude teemal ning me ei seisa ainult õpetajate eest. Soovime näidata oma meelsust kogu haridus- ja teadussektori nimel. Tahame, et need kaks kõige olulisemat sektorit riigi, hariduse ning innovatsiooni arengus saaksid valitsuserakondadele prioriteedeks ning poleks alarahastatud,» ütles Voltri. 

Valitsusele tehtud ettepanek alustada läbirääkimisi 2021. aasta palkade üle tuleneb nii seadusandlusest kui EHL-i tõsisest murest õpetajate järelkasvu pärast. «Ka kõige parematel aegadel pole olnud lihtne teha valitsuserakondadele mõistetavaks hariduse tähtsust ja väga suurt probleemi, milleks on õpetajate aina suurenev nappus. See on mitmete uuringute kinnitusena tingitud suuresti palkadest, mis pole konkurentsivõimelised teiste kõrghariduse spetsialistide töötasudega,» selgita Voltri.

Mitmed uuringud (kinnitavad, et õpetajatöö väärtustamine ja tasustamine ei vasta õpetajate ootustele. Töökoormusest ning pingest tulenev stress tekitab läbipõlemist, millega võib sageli kaasneda õpetajaametist loobumine. Kaasa ei aita ka fakt, et üksnes veerand ehk 26,4 protsenti Eesti õpetajatest on arvamusel, et ühiskonnas õpetajaametit väärtustataks See aga, kas ametit peetakse väärtustatuks või mitte, võib mõjutada nii ametisse astuvate õpetajate kvaliteeti kui ka juba ametis olevate õpetajate rahulolu tööga.