Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktori Margus Veri hinnangul eksitab haridusministeerium avalikkust, väites, et Eestis on väikesed gümnaasiumid.
Veri: Eestis ei ole ühtegi väikest gümnaasiumi
Veri sõnul käib tegelikult jutt mõnes maakonnas asuvast täistsükli koolist (1.–12. klass), milles gümnaasiumi osa moodustub ühest 10., ühest 11. ja ühest 12. klassist ja kogu gümnaasiumi õpilaste arv on 50-70 õpilast.
Veri tõstis ka esile, et tänaseks on loodud mõned klassikalised gümnaasiumid (kool ainult gümnaasiumi klassidega), kus on neli või viis paralleelklassi nagu näiteks Pärnu Hansagümnaasium, kus on neli paralleeli.
Veri toonitas, et kui võtta nelja paralleelklassiga gümnaasiumi füüsikatunnid, siis on seal koormust ühele füüsikaõpetajale (20 tundi nädalas) juhul, kui koolil ei ole füüsika lisakursusi. Veel väiksemaks kujuneks keemiaõpetaja koormus (12 tundi nädalas ehk siis veidi üle 0,5 ametikoha).
Nii on tänases täistsükli gümnaasiumis (1.– 12. klass) võimalik pakkuda aineõpetajale täit koormust ja jääb üle tunde teisele õpetajale või siis ühele õpetajale lisakoormusena, sest füüsika- ja keemiatunnid algavad juba 8. klassis ja lisaks on füüsikul või keemikul võimalus õpetada 7. klassi loodusõpetust.
Veri tõstis esile, et nende koolis on praegu 755 õpilast ja kaks gümnaasiumi paralleeli, kuid gümnaasiumis kolm õppesuunda ja õpilastel on valikainete vabadus. Õpetatakse nii inglise-, saksa-, vene-, soome- kui ka hispaania keelt ja järgmisel aastal lisaks prantsuse keelt.
«Suudaksime pakkuda isegi rohkem valikaineid, kui õpilaste päevaplaani neid mahuks. Paraku töötavad õpilased juba maksimaalse koormuse juures,» täpsustas Veri.
Veri sõnul tasub selles valguses mõelda ka koolide lahutamise ideele, sest kui seda tehakse, tuleb nii õppevahendeid kui ka klassiseadeid juurde osta, kuigi praegu saavad neid ühes koolis kasutada nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased.
«Ei ole võimalik, et põhikoolis puuduks keemialabor või füüsika õppevahendid,» selgitas ta.
Võrdsest lähtepositsioonist ei maksa tema hinnangul aga unistadagi.
«Tuleb panustada kogu energia põhikoolidele, et iga maakonna äärealal õppival lapsel oleks võimalus võrdselt suurte linnande põhikooli lõpetanutega gümnaasiumisse kandideerida,» toonitas ta.