Enamik Eesti rapsiõlist rändab mujale Euroopasse

Olivia rapsiõli tootva Scanola Balticu laboratooriumijuhataja Seidy Salundi sõnul kasvatatakse Eestis peamiselt talirapsi. „2014. aastast on seoses uute talvekindlamate sortide tulekuga ülekaalus talirapsi kasvupind. 2019. aastal oli talirapsi külvatud juba 71 protsendile rapsi külvipinnast. Selle tingib talirapsi suurem saagikus ja väiksemad kulutused taimekaitsevahenditele. Talirapsi kasvatamine on kokkuvõttes keskkonnasäästlikum,” ütles Salundi. Foto: Scanola Baltic

Raps on erksate neoonkollaste õite tõttu üks silmapaistvamaid maastiku kaunistajaid Eestis. Rapsiõite nektar on putukatele ammendav toidulaud, samuti on rapsiõli hinnatud Euroopa turul ja sel on tähtis koht Eesti põllumajanduses.

Eestis hakati rapsi rohkem kasvatama eelmise sajandi lõpus. 1998. aastani oli külvipind alla 10 000 hektari ja kogusaak ei ületanud 10 000 tonni. Tänu 1999. aastal rajatud Painküla rapsiõlitehasele hakkas rapsikasvatus Eestis edenema. Nüüdseks on tehase toorainevajadus 155 000 tonni rapsiseemet aastas.

2020. aasta andmete kohaselt on rapsi ja rüpsi kasvupind Eestis ligi 71 000 hektarit, millest 57 000 hektaril kasvatatakse talirapsi ning suvirapsi ja -rüpsi 13 000 hektaril.

Viimastel aastatel on saak suurenenud. Püsinud on 2015. aastast pärit rekord, kui koguti 196 000 tonni rapsiseemet, kuid märkimisväärne on ka 2019. aasta tulemus, mil saak oli 179 000 tonni. 2020. aastal on oodata rekordsaaki, kuna talv soosis rapsitaimede arengut.

Scanola Balticu rapsiseemnete töötlemistehase tootmisprotsessi uuendus on võimaldanud tõsta tootmise efektiivsust, toodete kvaliteeti ja vähendada energiakulu. Tehases on muu hulgas olemas villimiskarussell ja pudelipuhuja, millega valmistatakse kohapeal vajalikud õlipudelid. Foto: Scanola Baltic

Et rapsiseemnest saaks õli, tuleb läbida mitu protsessi. Esmalt toimub õli mehaaniline pressimine rapsiseemnest 120 kraadi juures ilma kemikaale kasutamata. Rapsiseemnest saadakse kuumpressimise tulemusena rapsikook ja rapsitoorõli. Edasi läbib rapsitoorõli kolm töötlemisetappi – neutraliseerimise, klorofülli eemalduse ja deodoriseerimise. Neutraliseerimise käigus võetakse õlist välja fosfor ja vabad rasvhapped. Pärast neutraliseerimist eemaldatakse klorofüll ja seejärel toimub deodoriseerimine. Selles protsessis õli keedetakse kõrgel temperatuuril vaakumi all, kus eemaldatakse kõik ebavajalikud ühendid, et õli säiliks kaua ja seda saaks pannil kasutada. Minimaalne niiskus­sisaldus aitab vältida õli mikrobioloogilist saastumist ka pärast säilivusaja lõppu. Foto: Scanola Baltic

„Kogu liin on täisautomaatne ja liinioperaator on vaid kontrollüksus. Pudel saab puhutud, täidetud, etikett peale kleebitud, pudel kasti pandud ning kast alusele ja riiulisse tõstetud, ilma et inimene kordagi kasti või pudelit puudutaks,” kommenteeris Salundi. Foto: Scanola Baltic

Eesti suurim rapsiseemne töötlemistehas Scanola Baltic Jõgevamaal toodab rafineeritud toiduõli. Viiendik toodangust pakendatakse. Tehase toodangust 30% jääb Eestisse ja see toodetakse 3–4 kuuga. Salundi sõnul on Eesti rapsiõli vajadus hulga väiksem kui tehase tootmisvõimekus. Foto: Scanola Baltic

Kas teadsid, et...

•       Rapsi pressimisest tekib peale toor- ja rafineeritud õli ka proteiinirikas loomasööt ehk rapsikook.

•       Et saada liitrit rapsiõli, on tarvis umbes 2,2 kg seemet.

•       Rapsiõli sisaldab suurel määral küllastumata rasvhappeid.

•       Rapsiõlis on vähe transrasvhappeid ja puuduvad allergeenid.

•       Rapsiseemnest valmib õli kaheksa tunniga.