Arstlikud nõuded ajateenijatele leevenevad

Pea paljaks ja sõjaväkke. Vastsed ajateenijad tunamullu Tapa väljaõppekeskuses. Foto: Mihkel Maripuu

Kuna prognoosi kohaselt on kolme aasta pärast äärmiselt keeruline täita ajateenistusse kutsutava 3200 noormehe piir, lastakse arstliku kontrolli kõrged nõuded allapoole. Ajateenimisest pole enam pääsu näiteks toiduallergikutel.

Igal aastal teeb ajateenistuskohustuse elluviimise raskeks tõsiasi, et koguni 60 protsenti arstliku komisjoni läbinud kutsealustest ei vasta ajateenijale kehtestatud nõuetele ja neid ei saa seetõttu ajateenistusse kutsuda. Valitsusse jõuab homme kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, millega koos käiva määrusega vaadatakse üle terviseseisundile ja väljaõppele esitatavad nõuded, et rohkem mehi-naisi jõuaks ajateenistuseni.

Jah, ka naisi, sest uue seadusega on võimalik ka naistel vabatahtlikus korras ajateenistusse astuda. Samade tingimuste ja kohustustega, mis meestelgi.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et terviseseisundile kehtestatud nõuded ei arvesta ühiskondlike muutustega. Kui potentsiaalsete kutsealuste arstlikust kontrollist viilimist ja teenistusest pettusega kõrvale jäämisest räägitakse legende, siis seletuskiri märgib, et liiga kõrged nõuded takistavad muu hulgas ka kõrge riigikaitsetahtega kutsealustel ajateenistuse läbimist. Peamisteks probleemideks on 18–28-aastastel noormeestel seni olnud luu- ja lihaskonnahaigused.

Kutsealuste hädad

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja kapten Riina Nemvaltsi sõnul pole määruse eesmärk kutsealuste vajaliku arvu iga hinna eest täis saamine, vaid nõuete kaasajastamine. On diagnoosigruppe, kus nõuded leevenevad, ja gruppe, kus tuleb neid täpsustada. Määrus on ligikaudu kümme aastat vana ja praktika on näidanud kätte kohad, kus on mõistlik muutusi teha.

«Kui kehtiva määruse kohaselt andis toiduallergia automaatselt vabastuse, siis praegu on kaitseväe väeosadel ettevalmistus ja hoiak erineva toitumisvajadusega inimeste kohtlemiseks olemas ja sellise allergiapunkti hoidmine ei ole lihtsalt asjakohane,» lausus Nemvalts.

Aja märk on ka see, et Eesti meeste tervis nõrgeneb – vajaka jääb kehalisest tegevusest ja oma jälje on jätnud toitumine. Nii on tulnud arstlikus kontrollis tõdeda, et meeste luud on liiga haprad ja lihased ebaproportsionaalselt arenenud või vähe koormatud.

«Eesmärk on võtta vastu võimalikult palju inimesi, kes saavad aega teenida, ja teisalt kaitsta ka meeste tervist,» tõdes Nemvalts. «Kokkuvõttes väljub ajateenistuse lõpus kasarmuväravast terve ja tugev reservväelane, kes saab paremini hakkama nii kaitseväe antud ülesannetega kui ka hiljem tsiviilelus.»

Toiduallergia kõrval on teiseks suureks diagnoosigrupiks olnud kohanemishäired ning ka see on Nemvaltsi hinnangul ühiskonna ilming: noor inimene on tänapäeva keskkonnas harjunud suure privaatsuse ja vabaduse määraga. Nende kahe diagnoosigrupi nõuded saavad täpsustatud.

«Kui ajateenistusse jõuab ilma haiguseta lihtsalt nõrgapoolne inimene, siis kaitsevägi arvestab järjest rohkem sellega, et tuleb luua diferentseeritud füüsilise koormuse programmid,» märkis ta.

Põhimõttelise muudatusena võimaldab uus seadus vabatahtlikku ajateenimist ja selle all on peetud silmas just naistele võimaluse andmist. «See on olnud siiani Eesti Vabariigi hämmastav ja kahetsusväärne õiguslünk, mis saab nüüd õnneks likvideeritud,» lausus Nemvalts.

Vanusepiir endine

Võrreldes kehtiva kaitseväeteenistuse seadusega ei tõsteta kutsealuse piirvanust, kuigi mullu suvel oli õhus võimalus, et piiri tõstetakse 28 eluaastalt 30-le. Praegu on kutsealusena arvel
48 000 meest, kes on 17–28-aastased ja omavad Eesti kodakondsust, sealhulgas need, kes elavad alaliselt välisriigis või kes ei ole täisealiseks saamisel suutnud omandada põhiharidust või kellel on topeltkodakondsus.

Lisaks tuleb edaspidi kutsealuste ajateenistusse kutsumisel arvestada demograafilisi muudatusi ühiskonnas, mis näitab kutsealuste arvu vähenemist lähiajal veelgi enam. Näiteks oli 1993. aastal sündinud meessoost isikute arv, kes jõudsid kutsealuse vanusesse, 2000 inimese võrra väiksem kui 1990. aastal sündinute seas.

2011. aastale järgneva kümne aasta jooksul on kavas hoida ajateenistusse kutsutavate kutsealuste arvu tasemel 3100–3200. Näiteks 2012. aastal kutsutakse ajateenistusse 3141 ja 2013. aastal 3191 kutsealust.

Erandid
•    Arstiteadust ja õendust tudeerivad tudengid võivad pääseda kuni 11-kuusest ajateenistusest. Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu järgi tuleks neil läbida spetsiaalselt meditsiinitöötajatele mõeldud sõduri baaskursus ja läinud sügisel Tartu Ülikoolis avatud katastroofimeditsiini kursus.
•    Uue seaduse järgi tehakse põllumajandusministeeriumi ettepanekul erand ka noortele põllumeestele, kes võiksid pääseda kevadtööde ajal toimuvast kaitseväe reservõppekogunemisest 1. aprilli ja 1. juuni vahelisel ajal.
Allikas: PM