Selline lihtne vastupanuakt pöörab võimudünaamika pea peale. Seda tuleb ette siis, kui OMONi mees (miskipärast on nad alati mehed) jääb korraks vähemusse. Protestijad tõmbavad ta pikali, löövad kiviga vastu pead või lämmatavad bensiiniga. Nii juhtub vastuhakkudel üle maailma. Aga mitte Valgevenes. Sealsed meeleavaldajad ei tee oma ründajatele viga ega alanda neid. Nad lihtsalt pildistavad nende näod üles.
Ma olen viimastel päevadel vaadanud hulka maskide eest rebimise videoklippe. OMONi mees paistab ühtäkki inimesena. Ta on kohmetunud, ehk tunneb isegi häbi: ta pole enam karm mees karmis meeskonnas, vaid tavaline inimene, kes on tabatud millegi paha pealt. Tema elus on naisi: ta on kindlasti kellegi poeg, võib-olla vend, tõenäoliselt abikaasa, ehk isegi isa. Lisaks sugulastele on tal naistest sõpru ja naabreid. Need naised võtavad protestidest osa. Paljud neist võivad meestele isegi kaasa tunda. Nad teavad, et tagurlik ja ülespuhutud režiim võltsis möödunud kuul valimisi ning klammerdub nüüd Kremli abiga võimu külge, klohmides ja alandades neid, kes vastu seisavad.