Video ⟩ Termokaamera pole võluvits, vaid mõõteriist

Kehasoojuse hindamiseks termokaamaraga läheb vaja väga hea lahutusega kaamerasensorit ja testitavad inimesed peaksid astuma kaamera ette ükshaaval. Eest tuleb võtta prillid, sest parima hinnangu tegelikule kehatemperatuurile saab silmanurkadest, kuhu avanevad pisarakanalid, mis neelavad pisaranäärmes toodetud pisaravedelikku. Foto: Tairo Lutter

Tallinna koolid said soovituse võtta kasutusse termokaamerad, hindamaks kooli sisenejate terviseseisundit. Paraku on see soovitus sama üldine kui «mine poodi ja too süüa-juua». Liigagi üldine.

Nagu toitude ja jookide hinnadki võivad mitu korda erineda, nii ei maksa ka palavikku õigesti hindav termokaamerasüsteem mitte sadu eurosid, vaid pigem mitu tuhat.

Termokaamerad ei mõõda vahetut kehatemperatuuri, vaid teevad nähtavaks nii inimestelt kui ka asjadelt pärinevat soojuskiirgust. Termokaamerate maailm on kirev nagu mis tahes muulgi tehnikal. Nende seadmete hulgas on kõikvõimalikke isendeid.

Saamaks teada, milliseid kaameraid ja kuidas täpselt inimeste palaviku hindamiseks kasutada, läks Postimees uurima maailma suurima termokaamerate tootja FLIR Systemsi Tallinnas asuvasse tehasesse, kus vastasid küsimustele nii selle ettevõtte põhjamaade müügiesindaja Piret Pihelgas kui ka aastaid FLIRi kaamerate müügiga tegelenud ettevõtja Peter Šaraškin.

Tuleb välja, et inimese kehatemperatuuri kohta saab täpse hinnangu vaid siis, kui kaamera on piisavalt kõrge lahutusega ning ka piisavalt tundlik. Kui soov on kogu kooli tulev rahvavoog kõrge kehatemperatuuri asjus üle kontrollida, tuleb seda teha mõõtmistehniliselt korrektselt. Kõik, kes väidavad, et nende seadmed mõõdavad igaühe kehatemperatuuri n-ö klassipildilt ja ka siis, kui prillid ees, liialdavad tugevalt.