Maarja Vaino: kas minister armastab eesti kooli?

Maarja Vaino. Foto: Mihkel Maripuu

Kooliaasta alguses on ennekõike kütnud kirgi koroonaviirus ja selle mõju õppetööle. Ärevust peaks aga tundma hoopis muu pärast, kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino.

On taas alanud uus õppeaasta, aga HTM pole astunud ühtegi sammu selleks, et parandada eesti keele ja eesti humanitaaria olukorda õppekavades. Ometi on aina murelikumalt kirjutatud keeleoskuse taseme langusest ja sellest, kui palju on eesti keele tunde aastate jooksul vähendatud. Viimati tõi konkreetsed arvud oma doktoritööle toetudes välja Katrin Kalamees-Ruubel, kes sõnastas: «Taas­iseseisvunud Eestis on erinevate reformide käigus eesti keele õpet vähendatud võrdluses sügava okupatsiooniajaga 455 tunni võrra!»

Kui 1979. aastal õppisid lapsed üldhariduslikus koolis eesti keelt kokku 2450 tundi, siis praegu tehakse seda 1995 tundi. Tulemusi näeb iga inimene, kes ise veel lugeda oskab ja kel kõrvad peas: õigekirjaoskus on masendav, süntaks imiteerib aina sagedamini inglise keele lauseehitust, sõnavara on ahenenud selliseks, et juba tavalisi sõnu tuleb lastele «tõlkida», sest nad ei ole neid kunagi kuulnud (ega lugenud, sest lugemus kahaneb samuti) jne.