Uute reeglite kavand teeks soovahetuse senisest lihtsamaks

Sugude sümboolika. Foto: Imago-Images.de / Scanpix

Sotsiaalministeerium loodab peagi avada arutelu, kuidas võiks edaspidi soovahetust reguleerida.

Enam kui 20 aasta vanune soo muutmist reguleeriv määrus kirjeldab kaheetapilist protsessi. Esmalt peab inimene saama nõusoleku sotsiaalministeeriumi juurde kogunenud ekspertkomisjonilt ja alles siis võib ta alustada hormoonravi ja tarvilikke operatsioonidega. Kaks aastat hiljem saab sama komisjon anda nõusoleku soo muutmiseks rahvastikuregistris, vahendavad ERR-i raadiouudised.

Juunis jõudis avalikkuse ette uue määruse kavand. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Liis Kesa selgitab, et vajadus uue määruse järele on suuresti tehniline. «Kui meil tuleb uus rahvatervishoiu seadus, siis vana seadus koos selle määrusega muutub kehtetuks. Väga laiapindseid arutelusid me selles temaatikas ei olegi veel jõudnud avada,» ütles Kesa.

Mõned olulised erinevused määruse kavandist siiski leiab. Soo meditsiinilist muutmist määrus enam ei reguleeri, soo juriidiliseks muutmiseks peaks komisjoniga kohtuma mitte kaks, vaid ühe korra.

Uue rahvatervishoiu seaduse eelnõu seletuskirjas öeldakse, et meditsiinilisi protseduure, näiteks hormoonravi või kirurgilisi toiminguid reguleerib piisavalt võlaõigusseadus. Viidatud seaduse peatükk paneb paika üldised reeglid tervishoiuteenuse osutamise lepingule.

Sotsiaalministeeriumi juurde kokku kutsutud ekspertkomisjoni juht Imre Rammul ütleb, et igal juhul tuleb vältida olukordi, kus inimene saab meditsiinilisi protseduure alustada ilma asja hoolsalt kaalumata. «Kui nüüd tõepoolest juhtub nii, et inimene teeb sellise otsuse mingi uitmõtte ajel, on juba alustatud operatsioone ning sugunäärmed eemaldatud ja nõnda edasi, siis on sisuliselt tegemist sandistava operatsiooniga. See inimene peab siis jääma elukestvalt hormoonasendusravi peale,» selgitas Rammul.

Uue määruse kavand jätaks alles kohustuse uurida, ega soomuutmise kavatsust ei põhjusta mõni psühhiaatriline probleem. Ühtlasi peaks komisjon veenduma, et sooline ebakõla on inimeses püsiv. Aga nagu öeldud, komisjoni arvamust läheks tarvis ainult soo juriidiliseks muutmiseks. Ehk ära jääks võimalus, et inimene kohtub komisjoniga kaks korda kaheaastase vahega.

Imre Rammul märgib, et see võib inimestes tekitada soovi sugu puht praktilisel ajendil muuta. «Inimene tahab samasoolisega abielluda, annab paberi sisse ja teeb selle ära suhteliselt väikese vaevaga. Inimene soovib hoiduda ajateenistusest – jälle üks võimalus.»

Liis Kesa kinnitab, et kogu protsess on alles alguses ja määruse kavand kindlasti üldisem kui tulevane määrus.