Indrek Laul: ei saa minna liiga kunstnikuks ega liiga ärimeheks

Indrek Laul leiab, et majanduslanguse mõju ennetamiseks peaksid ettevõttel alati olema reservid. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Estonia klaverivabriku pikaaegne juht ja pianist Indrek Laul püüab hoida tasakaalu äri ja kunsti vahel. Kui aga tuleb teha valik emma-kumma kasuks, valib ta alati viimase. «Me ei aja ummisjalu kasumit taga, sest me ei suuda nagunii võistelda Aasia tootjate ja nende väikeste kuludega. Tavalisi klavereid on maailmas palju, meie tahame teha pille, millest igaüks on omaette kunstiteos!» räägib ta.

Estonia klaverivabrik on väga pika ajalooga ettevõte. Kuidas olete koroonakriisis toime tulnud?

On olnud erakordne aeg. Jaanuaris sain meie põhiturult USAst teate «saatke pille, saatke pille», sest nõudlus oli suur. Siis tuli märts, mis tekitas Ameerikas enneolematu olukorra. Meie San Francisco diiler ütles, et politsei jälgis, et klaveripoe uksed oleks kinni. Isegi nädalavahetusel ei tohtinud uksi lahti teha ja pille näidata! Kujutage ette, olete üles kasvanud vabas Ameerikas ja järsku öeldakse, et peab poe kinni panema!

Märts oli eriline ja hull kuu, mistõttu püüdsime purjeid koomale tõmmata, et torm üle elada. Juulis helistas mulle aga Washingtoni diiler, kes ütles, et kuule, me müüme üks või kaks klaverit päevas! Inimesed vaatavad päevas kuni neli tundi telekat, rohkem ei jaksa, ning leiavad, et vahelduseks oleks tore ka klaverit mängida.

Ehk siis meie äri on sõitnud Ameerika mägedel.