Kreenholmi arendamiseks küsitakse kultuuriraha

Narva Kreenholmi sisehoov. Foto: Ilja Smirnov

OÜ Narva Gate tegi riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku lisada Kreenholmi ajaloolise ketrusvabriku muutmine kultuurikvartaliks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja. 15 miljonit eurot taotlevat projekti peaks spetsialistide meelest lahendama aga teisest otsast.

Narva volikogus opositsiooni ridades tegutsev Katri Raik, kes on Ida- Virumaalt ka riigikogusse valitud, leiab, et Narva vajab taas üht suurt ja ilusat ideed. Raigi meelest oli selline idee omal ajal näiteks 1999. aastast tegutseva TÜ Narva kolledži kolimine oma praegusesse koju, mis sai teoks 2012. aasta lõpus.

Kahekordse viisaastaku plaan

Sellele järgnes kohe promenaadi planeerimine ja ehitus. «Mõlemad on kümne aasta ideed. Nüüd oleks vaja järgmise kümne aasta ideed. Valikus on Kreenholmi edendamine või rahvusvaheline IT-akadeemia, mis asuks samuti Kreenholmis. Ühel või teisel viisil on Kreenholm järgmine ilusa Narva arendamise koht. Milline neist realiseerub või realiseeruvad mõlemad, näitab aeg,» ütleb Raik.

Rahvasaadik ütleb, et on kaasa mõelnud kultuurikvartali Manufaktuur idee väljatöötamisel ning see on talle südamelähedane. Raik näeb realistlikuna IT-akadeemia valmimist õiglase ülemineku raha eest ning Manufaktuuri kultuurkapitali finantseeringust. «Jah, ma toetan seda projekti. Jah, ma hääletan selle projekti poolt ka kultuurikomisjonis,» lubab Raik. Raigi meelest võiks Narva Euroopa kultuuripealinnaks saada 2036. aastal.

Kreenholmi kompleksi haldava OÜ Narva Gate’i tegevjuht Jaanus Mikk meenutab, et esmalt sündis kunstiinimestel idee Kreenholmis toimuvast kunstibiennaalist, nagu on Veneetsias või Marseille’s. «Siin on sama mastaap ja inimesi on samuti ümberringi. Ühest mõttest kasvas teine ja nüüd, kui hakati riiklikult toetatavate kultuuriprojektide nimekirja koostama, kasutasime hetke ja käisime välja kultuurikvartali idee,» räägib ta.

Narva võimalik uus süda

Jaanus Mikk tunnistab, et on ise unistanud tänavast, mis kulgeb läbi kahe vabriku. Tegu on olemasoleva tänavaga, mis seni on aga nimetu ja tinglik. «Näen jätkuvalt, et tegu võiks tulevikus olla Narva südalinnaga, mida piirilinnas praegu pole. Siin on keskkond, kuhu inimene võiks tulla: on peatänav, ümberringi on kohvikud, kultuuriasutused, poed,» ütleb Mikk.

Kinnisvaraettevõte Narva Gate OÜ, mis kuulub emafirmadele Gabrielsson Invest AB ja CA Fastigheter, loodi 2007 ja sama aasta 7. novembril ostis see ära kogu Kreenholmi valduse kinnisvara. (Kreenholmi erastas Gabrielssoni osalusega firma Boras Wäfveri 1995. aastal miljoni dollari eest, võttes üle ka mitmesaja miljoni Eesti krooni eest maksuvõlgu – toim.) Tegu on 200 000 ruutmeetri ajaloolise hoonestusega, mis asub 65 hektaril ja on Eesti suurim muinsuskaitseobjekt.