/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/05/2217655t1h7ade.jpg)
Tallinnas kasvab autode arv iga aastaga viis protsenti, samas aga väheneb ühistranspordi kasutus, vahendab ERR.
Autode arv Tallinnas kasvab meeletu kiirusega (9)
Siiski on ka jalgrattaga sõitmine Tallinnas üha populaarsem, ehkki rattastrateegiat pole veel ellu viidud. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles ERRile, et kindlasti liigub linn jalakäijatele, jalgratturitele ning ühistranspordile paremate võimaluste tekitamise suunas, kuid ka autojuhte ei saa ära unustada.
«Küsimus on, kui palju me saame piirata autoliiklust olukorras, kus autode arv kasvab iga aastaga. See ei ole ainult Tallinna tendents, see on tegelikult iga suure Euroopa linna tendents,» ütles Kõlvart ERRile.
Maanteeameti andmete järgi kasvab Tallinnas registreeritud sõiduautode arv iga aastaga viis protsenti. Kui 2015. aastal oli Tallinnas registreeritud 140 526 sõiduautot, siis tänavu on maanteeameti andmete järgi Tallinnas 213 677 registreeritud sõiduautot.
Autovabama Tallinna peatänavaprojekt pole Kõlvarti sõnul prioriteet ning samuti pole esitatud kontseptsioon realistlik. Küll aga tegeleb Tallinna linnavalitsus projektiga edasi. Projekti endine keskkonnaekspert ning Tallinna liikuvuskava üks juhtekspertidest Mari Jüssi ütles, et projekt külmutati ootamatult ning lisas, et linn võiks autostumise vähendamisega rohkem tegeleda.
«Minu meelest oli peatänav üks viimase 15–20 aasta kõige põhjalikumalt uuritud ja kaasatud ettevõtmine üldse ja seetõttu oli selle väga järsk lõpetamine üsna ootamatu,» kommenteeris Jüssi ERRile. «Me näeme, et kui linn võtab eesmärgi, siis on võimalik autostumist vähendada ja lähtuda edasisel planeerimisel sellest, et meil autoliiklus ei kasva. Aga sisuline vastuolu tekibki siin, kui linn ütleb näiteks, et ei – see töötlus meid ei rahulda, meil on vaja siit ristmikust lasta 20 protsenti rohkem liiklust läbi. Aga tegelikult sellega just soodustataksegi autostumist.»
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse juht Talvo Rüütelmaa ütles, et linn on teinud tööd transiitliikluse kesklinnast eemale suunamiseks.
«Sama Reidi tee on üks näide suure transiitliikluse ja ka linna enda liikluse suunamisest keskusest mööda,» rääkis Rüütelmaa, kelle sõnul on Hobujaama, Laikmaa ja Narva maantee ristmik üks näide, kus linn rakendas mõni aasta tagasi jalakäijate prioriteetset fooriprogrammi, millega vähendas oluliselt tavasõidukite kesklinnast läbipääsu.
Tallinna rattastrateegia võeti vastu kaks aastat tagasi ning Jüssi sõnul on rattasõit Eestis järjest populaarsem. Samas on ühistranspordi kasutus vähenemas.
«Kahjuks ühistranspordi kasutus on tervikuna ikkagi vähenemas, autokasutus tervikuna kasvab,» märkis Jüssi.