Varasuvel olid Baltimaad ühed esimesed Euroopas, kes taastasid omavahel piiriülese liikumise, mida võimaldas ühtlaselt madal nakatumismäär. Hilissuvel aga hakkas nakatumiskordaja tõusma, ületades Eestis Balti mulli punase joone, milleks on 16 nakatunut 100 000 inimese kohta. Leedu näitaja 15,6 on praegu veel napilt joone all.
Kurb, kuid siinkohal sobiks parafraseerida vend Johannest «Viimsest reliikviast»: «See ei ole lõpp. Mull kestab edasi.» Üleeile tegi Leedu tervishoiuminister Aurelijus Veryga Lätile ja Eestile ettepaneku tõsta Balti mulli ülemine nakatumislävend 25 juhtumile 100 000 elaniku kohta. Sellist lävendit on pakutud ka Euroopa ühiseks piirmääraks, millest kõrgema puhul hakatakse vaba piiriülest liiklust piirama.
Eesti võttis Leedu ettepaneku vastu, kuid mitte Läti, kus on stabiilselt olnud Balti riikidest kõige madalam nakatumiskordaja. Kuigi pole täpselt teada, mis on Läti madala nakatumismäära põhjus, ütles Läti välisminister Edgars Rinkevičs Postimehele, et Lätis on tajutav ühiskondlik surve rangete piirangute hoidmisele: «Ükskõik, mida me riigi sees ei teeks, inimesed seavad küsimuse alla, kas valitsus on täitnud oma kohustust neid kaitsta.» Selles kontekstis on mõistetav Läti valitsuse soovimatus reegleid lõdvendada.
JUHTMÕTE
Võib olla üsna kindel, et oma mulli sulgumine hakkab ahistama Läti turismi ning majandust laiemaltki, mis varem või hiljem avaldab mõju ka lõunanaabri avalikule arvamusele.
Leedust varem, neljapäeval, suurendas ka Soome vaba liikumist lubavat nakatumiskordajat, ja seda üle kolme korra: kaheksalt 25-le. Lisaks lubatakse riiki inimesi ka suurema nakatumiskordajaga maadest, kui tulijal on ette näidata negatiivne testitulemus. Soome otsus on riigile pöördeline ning see on tehtud lootuses elavdada majandust ja turismi. Eriti tähtis on see, et ka juhul kui nakkuskordaja ületaks 25, ei sunniks see karantiini jääma pendelrändajaid Eestist, kelle töökoht on Soomes.