Eesti teadlaste uuring astub sammu lähemale psühhootiliste häirete tuvastamisele veres sisalduvate biomarkerite abil.
Skisofreenia on veretestiga tuvastatav (3)
Aastas esineb Eestis skisofreenia või sellega sarnaste haiguste esmakordseid psühhootilisi haigushooge umbes viie- kuni seitsmesajal inimesel. Kuigi viimaste aastakümnete jooksul on teaduses astutud suuri samme haiguse laboratoorselt või radioloogiliselt mõõdetavate bioloogiliste tunnuste kirjeldamiseks, tugineb haigetele diagnoosi panemine siiski ikka peamiselt subjektiivsetel, suuresti hindajast sõltuvatele tunnustele: millised on muutused tajus, kas esineb luulumõtteid jne.Eesmärk kirjeldada muutusi
Hiljuti teadusajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringus näitavad eesti teadlased aga, kuidas skisofreenia on tuvastatav ka vereanalüüsiga. Täpsemini vaatasid arstiteadlased, milliseid muutusi kaasneb haiguse esinemise ja ravi korral inimeste veres olevate aminohapete osakaaludes.
«Viimase kümnendi jooksul on psühhiaatrias hakatud aina enam uurima nii skisofreeniat kui ka teisi psühhiaatrilisi häireid kui kogu organismi haigusi. Suurt tähelepanu on pööratud bioloogiliste markerite otsimisele, mida saaks objektiivselt kas siis vereanalüüsist või radioloogiast mõõta ja mis aitaksid hinnata, kas tegu võiks olla mingi kindla häirega, aitaks ennustada haiguse kulgu ja võimaldaks saada lisainfot raviefekti kohta,» selgitas uuringu laiemat raamistikku Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku ülemarst Madis Parksepp, kelle doktoritöö osana ka värske uuring valmis.