Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Reform võib tuua Tartu ülikooli kliinikujuhtidele tähtajalised lepingud

Copy
Pildil Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtimis- ja struktuurireform lükkub järgmisesse aastasse.
Pildil Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtimis- ja struktuurireform lükkub järgmisesse aastasse.  Foto: Kristjan Teedema

Aasta alguses Tartu Ülikooli kliinikumi toonase juhi Priit Eelmäe ja kliinikujuhtide vahel lahvatanud tüli ning koroonaviiruse puhang kevadel olid põhjused, miks sellesse aastasse plaanitud juhtimis- ja struktuurireform edasi lükati. Reformi ette valmistava töörühma juht Kristjan Vassil peab võimalikuks, et reformiga saab algust teha tänavu detsembris.

Plaanitava juhtimis- ja struktuurireformiga muutuks kliinikumi juhtimine üksusi koondades lihtsamaks ja kaasavamaks. Samuti peaks reform selle läbiviijate sõnul parandama juhtimise kvaliteeti, see tähendab, et ei oleks võimalik enam mitmel positsioonil korraga suure koormusega töötada, ja kaotataks tähtajatud lepingud, mille tõttu võivad kliinikute juhid mõnel juhul liiga kaua ametis olla.

Jaanuari lõpus lõi kliinikumi nõukogu pärast juhtimiskriisi töörühma, kes aitaks reformi ette valmistada. Rühma juhi, Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul on jõutud praegu niikaugele, et ettepanekute esitamine juhtimismudeli ja personaliarenduse kohta on lõpusirgel ning lõplik kavand selle kohta, milliseks kujuneb kliinikumi struktuur, antakse nõukogule ja sealt edasi juhatusele ellu viimiseks oktoobri lõpus või novembri alguses.

«Ma arvan, et reaalsus on see, et seda hakatakse ellu viima detsembrist alates. Kui kaua see kestab? Arvan, et kliinikumi suurust arvestades räägime minimaalselt kuuest kuust,» ütles Vassil, pidades samas realistlikuks ootust, et see viiakse ellu järgmise aasta jooksul.

Juhtimisreformi praegust tööversiooni ei soostunud Vassil kommenteerima enne, kui seda pole tutvustatud kliinikumi töötajatele. Küll aga kinnitas ta, et ettepanek luua kliinikute juhtidele tähtajalised lepingud tehakse.

Samuti sovitatakse suure tõenäosusega, et inimeste töökoormus ei ületaks tulevikus 1,25 kohta, kuid erijuhtudel jääks see lühikeseks ajaks võimalikuks. «Minu personaalne eelistus on, et inimesed ei ületaks ühte terviklikku nominaalkoormust, aga on veenvaid argumente, miks kliinilistel erialadel on lubatud mõõdukad ja ajas piiratud erandid. Muidu võib tekkida olukord, kus palju olulist tööd jääb lihtsalt inimeste puudumisel tegemata,» ütles Vassil.

Tagasi üles