«Kirves Eesti metsa kohal?» ⟩ Metsakaitsjad asuvad ametnikega sõnasõtta

Täna õhtul kell 20 läheb Postimehes ja Kanal 2-s eetrisse arutelusaate «Kirves Eesti metsa kohal?» avavaatus. Värskes teleprojektis otsitakse vastust küsimusele, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju või maalivad metsakaitsjad tegelikkusest hirmasama pildi.

Debatis osaleva Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmuse sõnul vajaks Eestis muutust eelkõige riigimetsas toimuv. «Kõige lihtsam oleks muuta seda, kuidas riigimetsaga toimetatakse. Puht õiguslikult on seal ilmselt võimalik nii mõndagi teha, mida erametsades teha ei saa: kasvõi metsakaitse ja kogukondadega arvestamine. Riigimetsaga tegeleks ma esimeses järjekorras.»

Lõhmuse sõnul peituvad metsakaitsjate ja riigi vastandlikud nägemused sageli omavahelises suhtluses. «Üldisemalt on meil läinud untsu, kuidas me erinevaid osapooli metsanduses kuulame ja arvestame. Ei ole mingi saladus, et metsanduse arengukava on omadega ummikus. Tõtt-öelda ma päris hästi ei näe, kuidas nende osalistega sealt ummikust välja tullakse.»

Erametsa omanik Rainer Kuuba tõdes, et Eestis langetatakse metsa liiga palju. «Jah, on palju probleeme. Üks probleem on see, et raiutakse liiga palju. Kui armastatakse võrrelda olukorraga enne teist maailmasõda, siis metsamaa maht on kasvanud kaks korda, aga raiemaht on suurenenud neli korda,» näitlikustas Kuuba.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul pole aga metsakaitsjate sõnumid ühesed. «Me näeme täna, et need soovid ei ole selged. Ühest küljest öeldakse, et me ei taha näiteks lageraiet. Öeldakse, et me tahame metsa jäämist samasuguseks. Aga me teame, et loodus on dünaamiline ja mets muutub ajas. Alati ei sobi see, kui me lihtsalt midagi keelame.»

Saatejuht Imre Kaasi sõnul ajendas teda arutelusaadet tegema isiklik kogemus. «Ka mina olen väike metsaomanik. See mets ei ole küll väga suur, aga see on minu maakodu ümbruses. Loomulikult ma mõtlen, et see ala võiks veel suurem olla, sest kõik muu mets (minu metsa ümbert) on maha võetud. Loomulikult ma tunnen sellepärast muret, kas minu lastel ja lastelastel jätkub põlismetsa, kus jalutamas käia.»