VIDEO ⟩ Ratas: tööhõive hoidmiseks tuleb stimuleerida majandust nii palju kui võimalik

Peaminister Jüri Ratase sõnul peab järgmise aasta riigieelarve ja uus eelarvestrateegia keskenduma tööturu toetamisele ning soosima struktuursete muutuste ellu viimist majanduses.

Ratas nentis, et Eestit on tabanud nii majandus- kui ka tervishoiukriis, mistõttu tunneb valitsus endal suurt vastutust. Olukorra muudab aga keeruliseks äärmiselt muutlik keskkond. «Me tegelikult töötame prognoosidega, mis suure tõenäosusega kahe-kolme-nelja aasta pärast ei kehti. Aga meil on rahandusministeeriumist paremad prognoosid, mis võtta on, et tuua eesti ühiskond sellest kriisist läbi.»

Peaministri sõnul peab eelarve keskenduma tööjõuturu toetamisele ja toetama majanduse ümberstruktureerimist. «Kindlasti on tähtis, kuidas kasutada Euroopa liidu eelarvet ja taaskäivitamiskava ning ka järgmise aasta Eesti eelarvet. Arvan, et seda tuleb kasutada läbi selle, et stimuleerida majandust nii palju kui võimalik, et me suudaksime hoida oma tööhõivet. Aga teha ka teatud struktuurseid muudatusi, mis on Eesti ühiskonnas olnud võib-olla pikalt lõpuni viimata.»

Hulgaliselt lisataotlusi

Eelarve tegemise muudab ka keerulisemaks teadmatus, kuidas Euroopa Liidust tulevad vahendid aastate peale jaotuvad. «Euroopa Liidu raha osas on meil raamid teada: Euroopa liidu eelarve maht pluss taaskäivitamiskava. Seda, kuidas, mis aastatel, ja suures hulgas see jaguneb - seda on vaja veel arutada,» selgitas peaminister.

Ratase sõnul pole võimalik ka öelda, kui suur saab olema tulevase riigieelarve lisataotluste maht. «See on kõik üks tervik. Ei saa öelda, et viis eurot on lisataotlusteks ja 10 eurot investeeringuteks. Kevadel oli meie soov, et iga valdkonnas minister tooks välja kolm välja peamist prioriteeti, mis on [tänaseks] välja toodud. Aga lisataotlusi on rohkem ja see on alati nii olnud. See, mis saab rahuldatud ja mis ei saa, saab loodetavasti selgeks 10-14 päeva jooksul.

Pensionite erakorraline tõstmine on samuti veel otsustamata. «Tõsi on see, et tänases majanduskriisis pensionite indekseerimist läbi seaduse ei tule. Kui me soovime pensione tõsta, on ainus võimalus teha seda läbi erakorralise pensionitõusu. Selle nimel ma soovin töötada. See, kui suur ja kas see tuleb, on eelarveläbirääkimiste küsimus.»

Peaminister lubas, et Eesti kaitsekulutused ei kuku kindlasti alla kahe protsendi. «Eesti on täitnud oma lubadust NATO liitlaste ees viimased 6-7 aastat. Kindlasti Eesti täidab ka järgmisel aastal kahe protsendi reeglit. See pole absoluutselt mingi küsimus, see on täiesti enesestmõistetav. »

Kuna aga Eesti SKT väheneb, siis sama protsendiga jätkates väheneks ka kaitseeelarve. Ratase sõnul pole otsust tehtud, kas protsent tõuseb. «See on kindlasti arutelude koht. »

Teaduse rahastamises Ratas ühe protsendini jõudmist lubada ei söandanud. «Kui rääkida teadus- ja arendustegevusest, siis Eesti ei ole avalikust sektorist suutnud ühte protsenti suutnud aastaid ja aastakümneid. Me oleme alati pingutanud, et ühe protsendi poole liikuda,» sõnas peaminister, lisades, et olulised on ka innovatsioon ja ettevõtlus.

Pikemalt vaata videointervjuust.