VIDEO JA GALERIID ⟩ Valitsus selgitab järgmise aasta riigieelarvega seonduvat

Täna jätkub valitsuse väljasõiduistung Sagadi mõisas, kus arutatakse järgmise aasta riigieelarvet ja nelja aasta riigi eelarvestrateegiat. 

Pressikonverentsil märkis peaminister Jüri Ratas, et hetkel on mitu põhimõtet, mida tuleb rahvale öelda. «Kogu eelarve menetlus kannab endas kahte kriisiküsimust -  majanduse oma ja tervishoiu,» ütles Ratas. 

«Oluline on see, et me täna järgmise aasta eelarves panustame kõik selleks, et majanduslangust pidurdada nii palju kui võimalik,» lisas Ratas. Tema sõnul on üks olulisi punkte majanduse stimuleerimine. Teiseks on ka oluline Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi uued vahendid. «Nüüd on küsimus haldusaladale, kui kiiresti me saame neid rakendusse viia,» toonitas Ratas. 

«Koroonaviiruse seljatamise eelarve,» tõi peaminister välja, kuidas võiks järgmise aasta riigieelarvet kutsuda. «Me jätkame eelarve arutelusi järgmise nädala teisipäeval. Meie soov on see, ma usun tänase töise meeleolu juures, et kuu lõpuks saab eelarve riigikogule esitatud,» lausus Ratas. 

Rahandusminister Martin Helme sõnul on viimased kaks päeva olnud väga produktiivsed. «Minu arusaamist mööda oleme lähenemistest üksteisele lähemale tulnud,» tõdes ta. 

«Kuidas tagada Eesti majanduse kiire taastumine ja jätkaks kasvu? Kuidas seda teha nii, et meie paratamatu eelarve miinus oleks võimalikult väike ning ei kanduks aastateks edasi?» küsis Helme. 

«Mõnes mõttes on meil väga lihtne otsustada, sest reegleid ei ole,» lisas Helme juurde. Rahandusministri sõnul on hetkel väga oluline võtta võimalikult kiiresti kasutusele välisvahendid, mis Eestil on kokkulepete järgi olemas. 

Kell 9 alanud istungil on kohal kõik ministrid. Kella 11.30 paiku toimub valitsuse pressikonverents, mida on võimalik jälgida Postimehe otsepildi vahendusel. 

Peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) sõnul on tänavustel kriisieelarve läbirääkimistel valitsuse suurim väljakutse panna vastu majandus- ja tervishoiukriisile ning otsida võimalusi kriisist tugevamana väljumiseks.

Nii leiab ta, et olukorras, kus riigikassasse ei laeku piisavalt maksutulu, tuleb laenurahaga katta ka jooksvaid kulutusi. Kärpeid Ratas ei toeta. «Kui tahame teha sarnaseid kulutusi ja soovime üleval hoida nii oma haridussüsteemi, siseturvalisust kui ka tervishoiusüsteemi, siis on ainukene võimalus võtta selle peale laenu. Teine võimalus on minna kärpima. Aga ma arvan, et kärpima täna ei tasu minna, see ei ole õige tee,» selgitas Ratas.

Eilsel istungi esimesel päeval sai valitsus ülevaate seniste otsustega seotud täiendavast rahastamisvajadusest 2021–2024 riigi eelarvestrateegia perioodil, võimalikest majanduse elavdamise meetmetest ja ettevalmistamisel olevatest välistoetuste kasutamise võimalustest seoses uue Euroopa Liidu eelarveperioodi alguse, majanduse taaskäivituspaketi ning kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike täiendavate investeeringuvajadustega.

Eelarvearutelud on kavandatud jätkuma ka järgmisel nädalal. Valitsus peab esitama riigieelarve eelnõu riigikogule hiljemalt kolm kuud enne uue eelarveaasta algust ehk septembri lõpuks.