Herman Kelomees: Martin Helme Voldemort

Postimehe töötaja Herman Kelomees. Foto: Mihkel Maripuu

FBI ekspeadirektori Louis Freeh’ ­palkamise kaitsjad eesotsas ­otsuse ­teinud rahandusminister Martin ­Helmega ning Freeh’ enda ­inimestega ­väldivad kompromissitult ühe isiku ­nimetamist. Umbes nagu «Harry Potteri» saagas, kus võlumaailma inimestel on kombeks nimetada kurikael Voldemorti väljendiga «see, kelle nime ei tohi nimetada» või «tead küll kes».

See isik on juriidiline, mitte füüsiline ning tema nimi on Freeh Group International Solutions. Seda nime ei ­võta suhu ka Helme-Freeh’ koostööd poolda­vad või sellega seonduvaid probleeme pisendavad suunamudijad väljaspool avalikku sektorit. Freeh Group International Solutions on konsultatsiooniettevõte, mis pakkus Venemaalt alanud nn Magnitski rahapesuskeemiga, sealhulgas Danske panga Eesti filiaali kontodega seostatud ettevõttele Prevezon abi seoses asjakohase kohtuasjaga USAs.

Kui huvide konflikti probleemi ei ole, võinuks ju Freeh’ inimeste pressiteade vastuseks Eesti ajakirjanduses esitatud kahtlustustele olla näiteks midagi sellist: «Louis Freeh pakkus tõepoolest aastal 2017 konsultatsiooni­ettevõtte Freeh Group International Solutions alt teenust ettevõttele Prevezon, mille sisuks oli viimase abistamine seoses USAs toimunud kohtuasjaga. Teenuse sisuks oli suhtlus ­asjasse puutuvate isikutega, sealhulgas Prevezoni esindajatega ning Venemaa ja USA ametiisikutega. Selle teenuse osutamine lõppes 2017. aastal, mil kohtuasi sai lõpliku lahenduse.»