Uus õppeaasta on alanud ning õige pea algab huviringidesse registreerumine. Olen ise IT-ringis käinud ja isiklikust kogemusest oskan öelda, et mind oli põhikooli keskel üsna keeruline veenda programmeerimisringi minema. Aga kui olin esimestes tundides saanud kassi ekraanil liikuma nii, nagu ma seda tahtsin, käisin meeleldi aasta lõpuni. Veidi kummaline oli küll kahekümne poisi seas ainus tüdruk olla, kuid mänguline programmeerimine oli piisavalt vahva, et hoida mind sellega tegelemas, hoolimata teatavast üksildustundest.
Oma 11. klassi uurimistöös uurisin IT-huviringides osalemise erinevat mõju tüdrukutele ja poistele. Idee süüvida sellesse teemasse hakkas idanema kahelt poolt: esiteks teadmisest, kuivõrd alaesindatud on naised IT-sektoris (sooline segregatsioon tööturul on ka üks oluline palgalõhe põhjus) ning kuidas iga päev kasutatavad digilahendused töötavad tõenäoliselt seetõttu naiste jaoks kehvemini (näiteks mõned näotuvastusprogrammid). Teiseks lähtus huvi minu enda kogemusest 5. klassis IT-huviringis, milles osalemisele olin esialgu väga vastu, kuid millest sai minu esimene suur samm programmeerimise maailma.
/nginx/o/2020/09/09/13335096t1h0750.jpg)