/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2020/09/09/13335095t1he70b.jpg)
Aasta aega on Eestis tegutsenud tugigrupp lapsena seksuaalselt väärkoheldud täiskasvanutele. Tugigrupi liige Kadri rääkis tänases «Pealtnägijas» oma loo ning julgustas ka teisi oma mure jagama.
Lapseeas seksuaalselt kuritarvitatud täiskasvanutele on loodud tugigrupp
Tänaõhtuses «Pealtnägija» saates rääkis avalikkusele oma loo 27-aastane Kadri, kelle isa oli teda seksuaalselt väärkohelnud. «Esimene kord, mida ma mäletan, oligi see, kui ma läksin katki. Ma ei saanud küll siis aru, ma olin seitse. Ma ei ole olnud kunagi, vahekorda kui sellist ei ole kunagi olnud. Aga ta on teinud seda oma kätega,» ütles Kadri saates.
Juhtunut kommenteeris ka Kadri terapeut Kait Sinisalu, kes rääkis, kuidas naine leidis tugigrupi kaudu individuaalteraapia võimaluse. Tegemist on rühmaga, kuhu on oodatud lapsena seksuaalselt väärkoheldud täiskasvanud. Vähemalt 18-aastaseid inimesi koondava rühma koosolekud toimuvad praegu kord kuus salastatud asukohas Tallinnas. Augustis aastaseks saanud gruppi rahastab sotsiaalkindlustusamet Ohrviabi programmi alt ja seda veab seksuoloog Rita Holm.
«Kui meie gruppi tulla, siis meie ei küsi, et mis on sinu kodune aadress, me ei küsi, kui vana sa oled. Meie gruppi saab tulla täitsa anonüümselt. Sa võid endale ise mingi uue nime mõelda. Meid ei huvita see. Me isegi küsime inimese käest, et kas sa tahad, et teised tugigrupi liikmed tänaval sinule tere ütlevad või sulle juurde tulevad,» rääkis Holm intervjuus.
Holmi sõnul on ilma suurema reklaamita huvilisi olnud 20 ringis, kohal käib stabiilselt kümmekond. Tugigrupis on lisaks naistele ka kaks meest ning esindatud on rohkem kui üks seksuaalne sättumus.
«Inimesed räägivad meie juures täpselt nii palju, kui nad tahavad rääkida. Nad avavad täpselt nii palju, kui nad peavad vajalikuks. Ja isegi, sa võid tulla sinna ja sa võid üldse mitte kaasa rääkida. Sa võid olla lihtsalt kuulaja,» selgitas Holm. Terapeut Sinisalu sõnul on grupp väga hea tervendusmeetod.
«Ma lihtsalt tahan julgustada, et keegi ei jätaks seda hetke pooleli nagu mina jätsin. Sest kui midagi ei muutu, siis saab uuesti proovida. Ja mida ma tahan veel julgustada, on see, et need täiskasvanud, kes kõrvalt midagi näevad või teavad või isegi arvavad või on sisetunne, siis tavaliselt see ei peta,» sõnas Kadri.
«Pealtnägija» küsis loo tegemise käigus kommentaari ka Kadri isalt, kes sellest loobus. Selle nädala teisipäeva hommikul tuli aga teade, et Kadri isa leiti surnuna, esialgsetel andmetel enesetapu tõttu, vahendati saates.
Ohvrite tugigrupp alustab septembri lõpus lisaks pealinnale tegevust ka Tartus ning plaanitakse ka venekeelset tugigruppi. Grupi koordinaatoriga saab kontakti aadressil tugigrupp555@gmail.com või helistades sotsiaalkindlustusameti Ohvriabisse.