Analüüs ⟩ Kas kuulame Ronald Koemanit? Ehk Eesti jalgpall pulkadeks lahti ja uus algus puhtalt lehelt

Pettunud mehed: Eesti koondise peatreener Karel Voolaid (keskel) ning mängijad Konstantin Vassiljev (nr 14) ja Henri Järvelaid (nr 3) pärast Jerevanis saadud kaotust. Foto: HAYK BAGHDASARYAN/REUTERS/Scanpix

«Kellest saab koondise järgmine peatreener?» «Millise algkoosseisuga Eesti täna väljakule läheb?» «Miks mängime just niisuguse asetusega?» Need on mõned küsimused ja teemad, mida seoses Eesti jalgpallikoondise ja -mängudega aastate jooksul ikka ja jälle kuuleb, mis on olulised ja mida tulebki arutada, kuid mis on täielikud pseudoteemad, kui midagi tähtsamat on eelnevalt jäänud tegemata.

Eesti jalgpall on jõudnud olukorda, kus taktikast pole suurt mõtet rääkida. Kümme mängu võiduta, seitse mängu väravata. Väravaraamidesse läinud pealelööke on praeguse peatreeneri Karel Voolaidi ajal suudetud mängus teha keskmiselt 1,25. Kui kahe järgmise kuu jooksul ennast ei ületata, ootavad ees mudaliiga üleminekumängud.

Iga sporti vähegi mõistev inimene teab, et see, mida üks või teine A-koondis konkreetsel hetkel suudab, näitab riigis viimase 10–15–20 aastal tehtud töö taset. Ühtpidi hästi lihtne tõdemus. Teistpidi kuulub Eesti kategooriasse «lihtne öelda, aga oi kui raske teha».