Mis on vesipüks?

Vesipüks 7.09 päeval Laagrist nähtuna. Foto: Jüri Kamenik

7. septembril õnnestus koduaknast Laagris näha vesipüksi. Vaatepilt oli justkui õpikust: meeletult vägevad pilvemügarikud, mis olid alt nagu noaga lõigatud ja ühest kohast pliiatsikujuline moodustis alla rippumas. Kauguse tõttu võis kindel olla, et pilved on vee kohal, nii et pilve alusest turritas vesipüks välja. Kummituslik vaatepilt kestis napilt kaks minutit ja hajus siis sekunditega. August ja september on meil vesipükste hooaeg, sest vesi on suvest veel soe, aga õhumassid üha külmemad. Tutvustan seetõttu nähtust lähemalt.

Vesipüks on tornaado vee kohal. Enamasti on see keeris, mis on väga kitsas, kuid võib ka räbaldunud ja väga lai olla. Pöörlemist võib, kuid ei pruugi märgata. Kui selline keeris ei lasku maa- või veepinnani, nimetatakse seda lehterpilveks (funnel cloud, tuba). Kui see aga ulatub mingisuguse pinnani, on tegu tornaadoga, vee korral siis vesipüksiga. Kõikidel juhtudel nimetatakse säärast pilve ikka nimega Cumulonimbus tuba. Sealjuures ei pruugi olla nähtavat „lonti” aluspinna ja pilve aluse vahel. Tegelikult on tromb ja tornaado üks ja sama nähtus, lihtsalt siin- ja sealpool ookeani nimetatakse neid pisut erinevalt.

Tornaadodeks loetakse ka vesipüksid ja maapüksid, kuid need kuuluvad mittemesotsüklonaalsete tornaadode hulka. Mesotsüklonaalsed tornaadod on üldiselt kõige ohtlikumad ja tugevamad. Nende teke on seotud rünksajupilve sees tekkiva spiraalse ja kallutatud tõusva õhu sambaga, mida nimetatakse mesotsükloniks (diameeter 2–10 km). Seda sisaldavat pilve nimetatakse ülirünksajupilveks (supercell). Selle alla, tavaliselt keskele, võibki tornaado tekkida. Seda tüüpi tornaadoga on tavaliselt tegemist ka siis, kui räägitakse „halva ilma vesipüksist” või „tornaadost vee kohal”.

Purustused ja inimohvrid on seotud just mesotsüklonaalse tornaadoga. Huvitaval kombel on need nähtused jõudnud paljude inimeste teadvusse, nii et sel suvel on mõnigi huviline vaat et iga teist pilve hakanud tornaadoliseks pidama.

Nn healoomulised tornaadod on siis maa- või vesipüksid (mittemesotsüklonaalsed tornaadod) vastavalt kas maismaa või veekogu kohal. Ilm on siis märksa rahulikum, kusjuures ei pruugi olla isegi mitte rünksajupilvi, kuid konvektsioon on vajalik. Nende teke on mesotsüklonaalsete tornaadode omast teistsugune: need moodustuvad näiteks siis, kui tõusev õhuvool haarab piirkihist endasse juba olemasoleva keerise, mis muutub püstteljeliseks. Tõsiseid purustusi need tavaliselt ei tekita. Mittemesotsüklonaalne vesipüks enamasti hajub, kui jõuab maismaa kohale.

Augusti lõpuga saabus hilissuvi. Paistab, et see vindub veel nädalaid ehk et öökülmi või ööpäeva keskmise õhutemperatuuri langemist alla 13 kraadi veel oodata pole. Seega peab kauaoodatud vananaistesuvi veel oma järge ootama. Lähem nädal aega on sajune, tormine, muutliku ilmastikuga, kuid paistab, et kuu keskpaiku üritab trügida Läänemerele troopiline õhumass, mis suudab pakkuda 20kraadist ilma. Kuid selle positsioon on väga rabe!