Köögiviljakasvatajatel on tänavu jälle eriline sügis

Saaremaa suurim köögiviljakasvataja Aarne Põri soovib tarbijatele kaupa võimalikult värskena pakkuda, nii võetakse kapsast, kartulit ja peeti näpuotsaga. Foto: Erakogu

Köögiviljakasvatajatel käib praegu tavaline kiire saagikoristus, kus isegi vestluseks on keeruline hetke leida. Samas on ka eriline aeg, erilise aja tõttu maailmas ja riigiisade omapärase suhtumise tõttu köögiviljakasvatajatesse.

ASi Sagro tootmisjuht Madis Kahuga leiame vestluseks sobiva aja kolmandal katsel, kuid see pole mehe sõnutsi midagi erilist. Kui on ilus ilm, käib kogu jõududega saagikoristus ja niipea kui hakkab vihma sadama, läheb suur kiire justkui ära, kuid teine kiire tuleb kohe asemele, sest köögiviljanduses on saagikoristamise kõrvalt vaja see ka pakendada või teha tööd katmikaladel.

Saaremaa suurima köögiviljakasvataja Aarne Põriga on sama lugu. „Luban, et helistan teile kohe tagasi, kui veok saab laetud,” ütles ta, kui olime püüdnud vestluseks juba mitmendat korda aega leida.

Saagi lattujõudmiseni on veel aega

Köögiviljakasvatajatel käib praegu kõige koristus – võetakse nii kapsast, kartulit kui ka peeti, kõike näpuotsaga, sest nii Kahu kui ka Põri soov on tarbijatele kõike võimalikult värskena pakkuda. „Salve me saaki veel ei korjagi. Päris hilise saagi koristuseni on veel aega, käib keskhilise saagi koristus. See konveier on meil kevadise külviga paigas,” selgitas Kahu.

Põri sõnutsi võtavad nad lattu 20–30 tonni kaupa ehk kogustes, mida hulgilaod neilt soovivad. Saaremaalt kilosid välja saata on kallis, seda saab teha vaid ühel päeval nädalas ja restoranidele, täpsustas ta.

Ka selles on köögivilja kasvatavad mehed ühte meelt, et ilmataadi sõna tuleb kuulata. Nii tuli Harjumaal Laagri kandis tegutseval Kahul juba kolmas aasta järjest kevadel kuumuses ja kuivuses õiget külvamisaega leida. „Algul vajas meil kõik kastmist ja siis jälle tuli suur sahmakas vihma, mis oli meie põldudele liig,” kõneles ta.

Põri sõnas, et ka neile oli kevad eriskummaline, kuid see tähendab pigem lintis maad ehk pastataolist mulda, mis kuivas aeglaselt.