Eesti mahemaaks saamise unistus ähvardab kokku kukkuda

Raplamaa põllumees Rait Verrev kardab, et kahe aasta pärast läheb ta tava­põllundusele üle, sest patriotismist enam ei piisa. Foto: Lola Tehver

Maheviljakasvatajad seisavad silmitsi tõsise katsumusega – kuidas jääda ellu tingimustes, kus mõne viljasordi hind on kahe aasta taguse ajaga võrreldes kukkunud kolm korda ning tulevikuprognoos on tume. Veelgi enam – Eesti unistus saada eeskujulikuks mahemaaks on haihtumas.

Raplamaal juba 11. hooaega mahevilja kasvatav Rait Verrev sõnas, et võrreldes 2018. aastaga on mahevilja hinnad sõltuvalt liigist kukkunud kolmandiku võrra kuni kolm korda. „Oder, nisu ja rukis lähevad praegu kaubaks sisuliselt tavavilja hinnaga,” nentis ta. „Mahekaer on natuke tavakaerast kallim, kuid vahe pole suur.”

Pakkumine ületab nõudlust

Baltic Agro mahevilja ostu-müügijuht Vallo Tenson ütles, et mahevilja osas ületab pakkumine nõudlust ja sellepärast on hinnad kukkunud. „Näiteks maherukki hind tuli alla juba eelmisel aastal. 2018. aastal maksis see rohkem kui 300 eurot tonn, sel aastal ostsime ainult mõnisada tonni. Mahedat toidurukist süüakse Euroopas vähe ja viimastel aastatel on olnud väga hea saak, mistõttu praegu on laod täis veel eelmise aasta vilja,” selgitas ta. „Maherukis on Euroopas nišitoode ja piisab paarist heast aastast, kui varu on nii suur, et hind kukub.”

Sama seis on mahespelta, -tatra ja -nisuga. „Eesti mahenisu läheb müüki peamiselt söödaviljana ja praegu on mahe- ja tavavili samas hinnas,” ütles ta. Kõige enam kasvatatakse Eestis maheviljadest kaera, selle hind on Tensoni sõnul umbes sama, mis möödunud aastal, 190–200 eurot tonn.