Õpetajad: kui streikida, siis korralikult!

Prantsuse lütseumi ajalooõpetaja Karin Lippus. Foto: Liis Treimann

Õpetajate streigiga ühineda otsustanud Tallinna pedagoogid leiavad, et seda tuleb teha nii korralikult, et riigi esindajad olukorra tõsidusest aru saaks. Valmis ollakse streikima kaks-kolm päeva.

«Prantsuse lütseumis on kõik õpetajad andnud allkirja streigis osalemise kohta, nii need, kes on ametiühingu liikmed kui need, kes pole,» sõnas lütseumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Karin Lippus.

«Mingeid kõhklusi kaasamineku osas ei ole küll olnud, pigem on leitud, et viimane aeg on midagi ette võtta ja end kuuldavaks ja nähtavaks teha. Ja kui streikida, siis korralikult, et ka riigi esindajad saaks aru, mis juhtub kui õpetajate mõõt on täis,» lausus Lippus.

«Ei ole õiglane, et õpetajate ja lasteaiakasvatajate puhul rõhutakse kogu aeg nende vastutustundele, samas tehtavat tööd vääriliselt hindamata. Lükata probleemi lahendamine kohalike omavalitsuste õlgadele või lubada palgatõusu koolivõrgu korrastamise tagajärjel ei kõla veenvalt,» leidis ta.

Tallinna ühisgümnaasiumis andis allkirja streikimiseks valmisoleku kohta 71 pedagoogist 63. «Praktiliselt kõik, kelle kätte sain, kirjutasid alla. Kuna meil on tsükliõpe, siis kõik õpetajad ei ole kogu aeg kohal. Kui oleksin kõik kätte saanud, arvan, et oleks 100-protsendilise osaluse saanud,» sõnas õpetajaid esindav geograafiaõpetaja Merike Tuisk.

Tuisu sõnul arvas enamik nende kooli õpetajatest, et streikida võiks 2-3 päeva, vaid mõned üksikud soovisid piirduda vaid ühepäevase streigiga. «Inimesed on väga valmis,» sõnas Tuisk.

«Ilmselt on streikima valmis on rohkem linnade õpetajaid. Maal on teistsugune olukord ka – kui õpetaja on oma külas võib-olla kõige suurema palga saaja, siis ei tihka streikida. Linnas, eriti Tallinnas paistab aga palgavahe õpetajate kahjuks eriti välja,» rääkis ta.

Tuisk arvas, et streik ja kooliuste sulgemine võiks riigijuhte ikka mõjutada küll. «Me ei streigi linna vastu, sest Tallinna linn on üks väheseid, kes nelja protsenti palgatõusust maha ei tõmmanud. Aga riik ikkagi linnale [õpetajate palgatõusuks – toim] vahendeid ei anna, riiki tuleb survestada, me ei pea riiki praegu eriti heaks tööandjaks.»

Postimehele avaldati lootust, et streik ei muutuks vaid nii-öelda naljategemiseks, kus õpetajad tulevad kokku ja tunnevad end vahvalt, ent tegelikult sellest midagi ei juhtu. Seepärast tuleks streigi korraldajatel väga tõsiselt läbi mõelda mehhanism, mis näitaks õpetajate rolli olulisust ühiskonnas.

Direktorid tagalas

Koolidirektorite mureks jääb õpetajate streigi ajal kooli töö korraldada. Tallinna 21. kooli direktor Naida Toomingas ütles, et pole veel mõelnud, mismoodi seda teha. «Esialgu ei ole päevagi teada. Streigini on ka väga palju vaheetappe, ma ei ole üldse kindel, et asi sinnani üldse jõuab. Aga kui jõuab, eks siis vaatame, missuguste jõududega siin hakkama saame.»

Toomingas leidis, et õpetajatel on asjasse õige suhtumine: «Asi on paha. Mina ei saa neid aga teistmoodi kui moraalse toega kuidagi aidata,» lausus direktor.

Tallinna ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever oli samuti õpetajate palganõudmiste poolt ning tõdes, et kui muudmoodi ei saa, eks siis tuleb neil streikida, takistusi ta ei tee. «Kõrgem palk on õigusega nõutud. Õpetaja töö sisu on tänapäeval muutunud ja praegu on see palk seotud suurema koormusega, mina pooldan, et oleks vähem seotud koormuse, rohkem kõikide muude ülesannetega, mida õpetaja veel peab täitma.» Teisalt polnud ta rahul sellega, et praegu käib poliitiline võitlus selle üle, kes on rohkem väheses palgas süüdi, kas omavalitsus, riik või kool. Sellega, et õpetajate palka tuleks tõstma, on ju kõik nõus.

«Mina pean vaatama, et lapsed, kes kohale tulevad, oleks hoitud ja soojas, kuni vanemad järgi tulevad,» lausus Pever.