/nginx/o/2020/09/08/13332961t1hb1eb.jpg)
Praegusel «tõejärgsel» ajastul vajame usaldust varasemast enam. Kindlust, et otsused tehakse tõeste faktide põhjal, et jõuda Eestile parima tulemuseni. Avalikustamine on eelduseks, et ühiskond saaks ühiselt osaleda tulevikku puudutavates otsustes. Kaasamine aitab vigu vältida, ent selleks tuleb vigu tunnistada ning need parandada, kirjutab Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal (Isamaa).
Paraku teenib riigi esindajate nime all levitatav info nii mõnigi kord eesmärki seniseid vigu õigustada. Selle tulemusel on sõnumid sageli otseselt valed või eksitavad. Hea näide on Eesti raudteevõrgu arendamine: küsimused, kas ja millal elektrifitseerida, kuhu ja miks planeerida uusi trasse, peavad vastused saama faktidele põhinevalt.
Raudtee läbimõtlemata elektrifitseerimise kava on ajakirjanduses kritiseerinud mitmed eksperdid, nagu Hannes Luts ja Andi Hektor. Lahenduse otsimisel tuleb suhelda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM), kus on üles kerkinud tüüpiliseks muutuv probleem, millele osutas oma artiklis (PM, 03.09) ka Ingmar Roos: nimelt on võimatu saada vastust küsimusele, kas analüüs on tehtud või ei ole.
/nginx/o/2017/09/21/7122569t1h483c.jpg)