Reporter.ee: postiljonidest on saanud enda teadmata narkokullerid

Kokaiinipakikesed narkopolitseiniku käes. Foto: Reuters / Scanpix.

Den za Dnjomi ajakirjanik Konstantin Morenko saatis eksperimendi mõttes postiga oma tuttavatele kümme ümbrikut kahtlase pulbri, tabletteide ning suuremate sularahasummadega.

Eksperiment tõestas, et kirja teel saab Eestis vabalt narkootikume saata, vahendas Reporter.ee.

Ajakirjanikule teadaolevalt esinebki Eestis sageli juhtumeid, kus klienti varustatakse amfetamiinitablettide või kanepipakikestega just posti teel. Kuna Eesti-sisest posti ei valgustata röntgenläbivaatusel, saavad narkodiilerid riskivabalt kliente keelatud ainetega varustada.

Eesti Posti postiteenistuse divisjoni juhi Jaan Vainulti sõnul liigub Eesti-siseselt 60 miljonit kirja aastas ning kui iga kirja peaks valgusaparaadist läbi laskma, siis kirjade edastamisperiood pikeneks. «Antud juhul ei ole otstarbekas osta lihtkirjade valgustamiseks ja kontrollimiseks eraldi seadmeid.»

Ajakirjanikku konsulteerinud allika väitel muudab sellise kaubanduse diileri jaoks mugavaks suhteliselt riskivabadus, sest koos asitõendiga vahele jäämise võimalus on märksa väiksem kui selle mingil muul moel kliendini toimetamisel.

Posti teel võtavad diilerid vastu ka klientidel mõnuainete eest makstavat raha ja nii viiakse vahele jäämise risk miinimumini.

Tavakirjaga võib saata kuni 50 grammist kirja. Üks gramm heroiini maksab 1500 krooni. Seega võib ühe kirjaga saata kuni 75 000 krooni eest narkootikume.

Eesti Post jälgib postisaadetiste sorteerimisel vaid aadresside korrektsust ja et saadetise kaal vastaks sellele kleebitud markidele.

Röntgenseadeldise kaudu uuritakse aga ainult rahvusvahelisi postisaadetisi.

Kahtluse korras pannakse saadetis hoiule ning teavitatakse politseid. Aga ka politseil puudub ligipääs Eesti-sisestele kirjadele ning ilma kohtu loata kirju avada ei tohi.

Samas ei taha ka postifirma oma põhiülesandeks võtta narkomaanide jälitamist.